Ott Tänaku WRC-karjääri algus sarnaneb Markko Märtini esmahooajaga Fordi tiimis – head tulemused lasevad end veel oodata.
Tänaku tõusud ja mõõnad – katsevõidud ja lumevallid
13. veebruar 2012, 08:47
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kümme aastat tagasi alustas toona 26-aastane Markko Märtin oma esimest hooaega Fordi rallitiimis säratult – avaetapil Monte Carlos liikus ta tempos, mis tagas igal juhul finišisse jõudmise ja 12. koha, teisel etapil Rootsis sõitis ta testikatsel võpsikusse ja jäi päris võidusõidust kõrvale. Mis edasi sai, teavad ilmselt kõik – Märtin võitis karjääri jooksul viis MM-rallit.
Tänavu alustas Fordi meeskonnas oma esimest WRC-sarja hooaega 24-aastane Ott Tänak. Avaetapil Monte Carlos liikus ta rahulikus tempos ja lõpetas kaheksandana. Teisel etapil Rootsis veetis ta kahel esimesel päeval kümneid minuteid lumehanges, kolmandal päeval pidi aga katkestama. Mis edasi saab, ei tea me veel keegi – kuid seni püsib vähemalt lootus, et ta võib oma mentori ja juhendaja Märtini tulemused ületada. Esialgu on küll rõhk sõnal «võib».
Võistlus polnud kehv
Kuigi Tänak jäi Rootsis MM-punktideta – viimasel päeval jäi ta rajaveerde Ford Fiesta WRC streikiva mootori tõttu –, polnud võistlus tema ja kaardilugeja Kuldar Siku jaoks läbinisti kehv.
Laupäeval noppis ta oma karjääri kaks esimest WRC-sarja kiiruskatse võitu. Mõlemal korral oli Tänak kiireim lühikeses Hagforsi sprindis, kuid võit on võit! Head hoogu näitas Tänak veel mitmel kiiruskatsel, kuid sekka sattus ka viletsamaid tulemusi. Kogu võistluse rikkusid aga kaks rajalt väljasõitu.
Reedel kulus eestlastel hangest teele tagasi saamiseks kümmekond minutit, laupäeval oli asi veel hullem – lumevangist õnnestus pääseda alles paarikümne minutiga. Tänakul oli ebaõnne, kummalgi korral polnud eestlaste eksimuse paigas piisavalt palju pealtvaatajaid, kes suutnuks masina kiiresti teele tagasi aidata.
Reedeses äparduses süüdistas Tänak avalikult kaardilugejat Sikku, kes olevat lugemisega hiljaks jäänud, laupäeval nägi aga süüd enda tegevuses. «Sisenesime paremkurvi liiga suure hooga, kuid tuli välja, et seda tuli sõita tunduvalt aeglasemalt,» tunnistas ta tiimi pressiteenistuse vahendusel. «Jäime kinni, õnneks tulid mõned pealtvaatajad appi, kuid hangest välja pääsemine võttis kõvasti aega.»
Pärast laupäevast eksimust sai Tänak sõidurütmi kiiresti kätte ja kihutaski end katse võitjaks. Ässade ees startinud eestlane tunnistas, et kiiresti sõitmiseks tuleb kõvasti riskida. «Teedel on väga palju lund ja riske võtmata pole võimalik kiiresti sõita. Parema pidamise saavutamiseks tegime auto seadistuses mõned muudatused,» rääkis Tänak. Ühe kiiruskatse lõpus nentis ta uuesti, et esimesena startides ja teistele sõidujälge sisse ajades on väga raske teel püsida.
Liiga paks lumi
Ralli viimasel päeval oli Tänakul vaid üks eesmärk: jõuda terve autoga finišisse. Nobeda liikumise muutsid raskeks juba eelmisest päevast tuttav probleem – teedel oli liiga paks lumi. «Rehvid ei ulatu jääni ja seepärast on autole pidamise leidmine väga keeruline,» märkis ta pärast hommikusi kiiruskatseid. Finišis jagatavate kokkuvõtvate kommentaarideni ta aga ei jõudnud – tehniline rike lõpetas enne tema jaoks võistluse.
Nagu talverallile kohane, oli Rootsis poodiumikohtade jagamine põhjamaalaste siseasi, seejuures noppisid kaksikvõidu soomlased Jari-Matti Latvala ja Mikko Hirvinen. Fordi ja Citroëniga sõitvaid mehi jäi lõpuks lahutama 16,6 sekundit. Kolmanda koha sai Fordiga sõitnud norralane Mads Østberg, kes kaotas võitjale 38,8 sekundit. Alles algusjärgus hooajale ette vaadates lisab pinget valitseva maailmameistri Sebastien Loebi kõigest kuues koht.
Latvala võit oli Fordi tehasemeeskonnaks olevale M-Spordile juubelihõnguline – alates 1997. aastast tegutsev tiim on nüüd võitnud 50 MM-rallit. Rootsi on eriline paik ka Latvala jaoks isiklikult, sest just seal jõudis ta neli talve tagasi ajaloo noorima piloodina oma karjääri esimese võiduni.
Viimase päeva eel oli Latvala edu juba üsna kindel, kuid 22. kiiruskatsel purunes tal rehv ning edusekundid sulasid. Enne kahte viimast kiiruskatset juhtis Latvala Hirvoneni ees vaid 8,4 sekundiga. Kahel viimasel kiiruskatsel oli Latvala aga taas kiirem.
«Pean vist minema lähimasse haiglasse ja kontrollima oma südamerütmi,» naljatas Hirvonen. «Uskumatu, milliseid vapustusi suudab see spordiala pakkuda. Meil oli kindel edumaa, kuid korraga muutus kõik… kahel viimasel kiiruskatsel pidime võtma endast maksimumi. Lõpp pakkus tõelist kergendust.»