Toetus sõltub sportlaste arvust MMil

Peep Pahv
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaija Udras
Kaija Udras Foto: Toomas Huik

Eesti spordisõpradel pole vaja karta, et Eesti suusakoondis võiks tiitlivõistlustel väikesearvuliseks kahaneda – rahvusvahelise suusaliidu toetusprogramm soosib võimalikult rohkemate sportlaste MMile saatmist.



Nädalavahetusel Otepääl sõidetud murdmasuusatamise MK-etapi protokolle sirvides võib tunduda kummaline, et Eesti Suusaliit kavatseb viia Libereci MMile teateneliku jagu naissuusatajad. Lisaks kahevõistluse meeskonna ning ilmselt ka mõne suusahüppaja.



Kuigi sportliku taseme poolest võiks nii suure hulga eeldatavate statistide suurvõistlusele lähetamist pidada laristamiseks ning küsida, kas keerulistes majandusoludes poleks mõistlikum raha targemini kulutada, pole vaja kohalikku alaliitu reaalsustaju kadumises süüdistada.



«Rahvusvaheline alaliit soosib võimalikult paljude riikide ning suurearvuliste koondiste MMist osavõttu,» selgitas Eesti Suusaliidu peasekretär Jüri Järv. «Mida rohkem sportlasi MMile saadame, seda suuremat toetust saame. Tegemist on väga hästi toimiva mudeliga.»


Järv ei osanud täpsustada, kui palju ühe sportlase osalemine suusaliidu kukrut täidab. Kindel on aga, et miinusesse jäämist pole vaja karta.



Väike konks siiski on – raha ei kanta arvele kohe pärast MMi, vaid pika ajanihkega. «2010. aastal toimub FISi kongress, seal vaadatakse eelmise aasta MMi numbreid ning selle põhjal määrtakse abiraha suurus,» tutvustas Järv süsteemi.



Järve sõnul ei hakata raha teenimise eesmärgil koondist maksimaalse suuruseni paisutama. Näiteks naissuusatajaid sõidab veebruaris Libereci neli.



«Maailma absoluutse tipuga võrreldes pole nende tase kõrge, kuid FISi silmis on nad tingimused täitnud,» tõdes Järv. «Näiteks naiste 10 km distantsil soovib MMil osaleda nii palju sportlasi, et need, kelle FIS-punktid on üle 120, peavad startima eelsõidus. Eesti naistel seda probleemi pole.»



Kahevõistluses oli MMile pääsemise piiriks vähemalt üks MK-sarjas teenitud punkt. Eestlased avasid oma punktiarve tugevuselt teises sarjas. «Kui kolm meest on tingimused täitnud, saab ühe mehe juurde panna ning meeskonnavõistluses osaleda,» rääkis Järv. «Sama võimalus oleks ka suusahüppajatel, kuid seal ei hakka me vägisi suurt koondist saatma.»


Tegelikult pole suusahüppajad senini koduse alaliidu määratud normi täitnud, ent võimalusi peaks selleks veel jaguma.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles