Nurmsalu vahetab treenerit, et edasi liikuda

, spordireporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaarel Nurmsalul jäi põhieesmärk – jõuda stabiilselt punktikohale – täitmata, kuid sellest hoolimata hindas ta hooaja rahuldavaks.
Kaarel Nurmsalul jäi põhieesmärk – jõuda stabiilselt punktikohale – täitmata, kuid sellest hoolimata hindas ta hooaja rahuldavaks. Foto: Nordic Focus

Mullu maikuus avaldas kahevõistluse suusahüpete vastu vahetanud Kaarel Nurmsalu, et kui soomlasest treeneri Petter Kukkoneniga ei oleks kokkuleppele jõutud, oleks ta tõenäoliselt sportlaskarjäärile punkti pannud. Nüüd on esimene hooaeg suusahüppajana seljataga ja läbi sai ka koostöö Kukkoneniga.


«Tal lõppes leping ära. Petter oli väga hea treener ja ma sain temalt päris palju asju, mida kõrva taha panna, aga on vaja edasi liikuda,» selgitas 20-aastane Nurmsalu. «Tema suuremad oskused jäid võib-olla rohkem kahevõistluse poole peale, kuigi ta oli ka suusahüpetes väga hea treener, just füüsilise poole pealt.»

Paar kandidaati silmapiiril

Tallinna Tehnikaülikoolis majandusteadustes bakalaureusekraadi omandava Nurmsalu arvates ei maksa koostöö lõpetamisest suurt numbrit teha. «Treenerivahetus pole häbiasi või miski, mis tuleks suure kella külge riputada. Näiteks sloveenidel läks ühe treeneri käe all üha paremini, aga ikkagi läks ta uutele karjamaadele,» mõtiskles ta. «Igalt inimeselt on midagi õppida, aga kui üks inimene hakkab end ammendama, tuleb edasi liikuda. See on hea nii sportlasele kui treenerile.»

Nurmsalu jätkab Soome tipptreeneri Risto Pirttimäki juhendamisel, otsingud käivad ka teise treeneri leidmiseks. Hooaja viimastel etappidel abistas teda endine Eesti suusahüppaja Jaan Jüris, kes tõenäoliselt jääb ka edaspidi sellesse rolli, et nõustab Nurmsalu siis, kui noormees Eestis treenib. «Paar varianti on, kellele oleme mõelnud, aga läbirääkimisi pole veel alustanud,»  sõnas Nurmsalu, kes loodab uue treeneri saada maikuus.

Eelmisel aastal Otepääl peetud juunioride MMil kolm pronksmedalit võitnud Nurmsalu käis enne lõppenud hooaega välja kaks sihti – jõuda MK-sarjas stabiilselt punktikohale ning uuendada lennumäel Eesti rekordit.

Rekordiga sai ta hakkama Eesti Vabariigi aastapäeval Norras Vikersundis, hüpates 204 meetrit, MK-sarjas ei õnnestunud tal aga noppida ühtegi punkti, kuigi kahel korral oli ta sellele üsna lähedal, lõpetades 32. kohaga.

«N-ö boonuseesmärk sai täidetud, aga põhieesmärgist jäi veel natuke puudu, punkte kahjuks ei tulnud,» nentis Nurmsalu oma esimesele hooajale suusahüppajana tagasi vaadates. «Tase pole veel piisavalt kõva, et sinna saada. Tehtud töö oli õige, aga me ei teadnud, kus asume, eeldasime, et äkki olen juba punktimees.»

«Arvan, et hindeks võiks panna kolme, rohkem kuidagi ei pigista, aga vähem ka ei tahaks,» jätkas ta. «Võib-olla kolm miinusega. Rahuldav.»

Selles, et alavahetus oli õige, ei kahtle Nurmsalu hetkekski. «Kindlasti oli õige samm! Eeldatavalt oleks kahevõistluses mingi edasiminek ikka olnud, võib-olla oleksin ka punkte saanud, aga kui olin kahel suusahüpete etapil käinud, nägin ära, et selle ala tase on nii palju kõvem, see on ikkagi suusahüpete paraadala,» arutles ta.

«Kahevõistlus on selline, nagu ta on, kombineeritud kahest alast ja rahva huvi on ikka tunduvalt väiksem kui suusahüpetes. Mina arvan, et sport peaks ikkagi mõnus olema, ja tegelikult on ju sportlased artistid, nad peavad mängima seda, mida rahvas nõuab.»

Nurmsalu ei salanud, et MK-sarja siirdudes vaevas hinge üsna suur teadmatus ja tegelikult oli hooaeg rohkem nagu õppimise aeg. «Neid mägesid, kust olin varem hüpanud, oli umbes neli, ülejäänud olid minu jaoks täiesti uued,» tõdes ta.

«Suusahüpetes on kahe mäe erinevus suhteliselt suur, aga neid tuleb õppida ja erinevatelt mägedelt hüpata, ega muudmoodi paremaks ei saa. Kuid nüüd on väike teadmistepagas juba olemas ja siit on hea edasi minna. Järgmisel hooajal tahan kindlasti punktikohale jõuda.»

Lennumägi meeldib rohkem

Debüüthooajast jäi praegu aktiivset puhkust nautival Nurmsalul eredaimalt meelde Oberstdorfi lennumäelt tehtud esimene hüpe. «Kui sinna torni läksin, oli selline tunne, et kavalam oleks helikopteri pealt hüpata, sest see oli ikka üsna julm vaatepilt – hoovõtt oli nii pikk, et tundus täpselt nagu suusatamise lõpusirge, kui on eriline kang seljas, aga ikka pead uhama,» muheles Nurmsalu.

«Kuigi mul seal väga hästi ei läinud, ütleksin ikkagi, et see Oberstdorfi lennumägi on praegu mu lemmik. Aga Planica meeldis ka väga, nii kõrge lend, nagu seal tuleb, on ka omaette kogemus. See on mõnus tunne, kui seal viie-kuue meetri kõrgusel hõljud ja pead usaldama neid kahte lauda, mis sul varba otsas on.»

«Selle hooaja pealt ütleks küll, et lennumägi meeldib mulle rohkem, just sellepärast, et mul on suhteliselt agressiivne tehnika ja lennumäel on vaja kiirust säilitada,» lisas ta.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles