Õhku jäi vaid küsimus, mida soovis väidetavalt ise ennast saatesse pakkunud mees selle jutuga saavutada – oli see kättemaks väidetavalt tema ja sportlase vahele kiilu löönud Mare Porgile, hoiatus psühholoogi eest teistele sportlastele või lihtsalt kibestumine?

Sest olgem ausad, ükskõik kui jaburad poleks pealtnäha sportlase otsused, on esmatähtis ikkagi just tema heaolu – ootame ju tulemust sportlaselt, mitte treenerilt või mõnelt teiselt teda ümbritsevalt taustajõult.

Kui sportlane tunneb, et vajab edasiseks arenguks just ühe või teise inimese abi, peab ta seda ka saama. Mõistagi kehtib see eelkõige üksikaladel võistlevate tippude kohta, kus pole juttu koondistest, võistkondlikest punktidest ega muust sellisest.

Tennis on üdini individuaalne spordiala, kus löövad läbi vaid suured isiksused. Seepärast pole mõtet kaevuda sügavale Kanepi ja Karjuse suhetesse. Sportlase treeningutes ei saa valitseda demokraatia – treener otsustab ja sportlase asi on sellele otsusele alluda. Nii toimivad asjad seni, kuni sportlane usaldab juhendajat jäägitult. Kui lõpeb usaldus, ei saa jätkuda ka koostöö. Lihtne ja loogiline.

Kuid just usaldus oli Karjuse ja Kanepi edutee peamisi aluseid. Eesti tenniseelu hästi tundvad inimesed on kirjeldanud seda tandemit kui kahte väga sarnase maailmapildiga inimest.

Ilmselt oligi see üks põhjusi, miks maailma tipu lävel asunud Kanepi kaks aastat tagasi harrastustennisisti tasemel ja treenerina täiesti tundmatu Karjuse endale appi palus. Kuni Kanepil ei tekkinud treeneri plaanides kahtlusi, kestis ka kohati muinasjutuna mõjunud teekond kõrgustesse.

Karjus oli 26-aastase Kanepi tennisekarjääris kaheksas treener. Pärast kümme aastat piigat voolinud Tiit Kivistikku töötas tennisist neli aastat Andrei Luzginiga, järgmiste meeste treeneriaeg jäi lühemaks.

Sama kirju, kui on Kanepi treenerite nimekiri, on ka tema karjäär – ilusaid võite ja tõuse on ta kogenud mitme partneriga, ent ükski neist pole kestnud kuigi kaua. See ongi keeruka iseloomuga Kanepi käekiri.

Paraku võib selle käekirja juures näha kõrvalist mõju: peaaegu iga kord on jäänud kõlama, et Kanepi otsustel on tugevad välised mõjutajad – isa, suursponsorid, nüüd siis tema lähikondsete hulka ilmunud psühholoog.

Neil tegelastel tuleb mõista, et pidevalt tõmmeldes ei jõutagi kunagi päris tippu ja viimane aeg on lõpetada sportlase ning treeneri vahelise usalduse hävitamine. Kanepil oleks aga aeg hakata kõrvaliste posijate asemel usaldama iseennast. Ehk saab ta siis oma karjääris veel ühe võimaluse.