«Vorm on hetkel kehvapoolne, rekord tuli tänu heale stardile,» rääkis Marek Niit vähem kui 24 tundi pärast kuningliku 100 m jooksu Eesti rekordi püstitamist. USAs Fayettville’is staadionisirge 10,19 sekundiga läbinud mees parandas aasta tagasi enda püstitatud rekordit kahe sajandikuga. «Nii kiiret jooksu polnud plaanis, aga nagu mullugi tuli rekord!»
Niit tunnistas, et läks jooksu lihtsalt võitma. Vähemalt tulemuste põhjal polnud tal selle eesmärgi täitmiseks vaja ülemäära pingutada. Teise ja kolmanda koha võitjad olid eestlasest üle kahe kümnendiku aeglasemad.
«100 m jooksus oleneb kõik stardist ja see õnnestus mul tõesti hästi – nii tehniliselt kui ka reaktsiooni poolest. Tänu sellele sain joosta kogu distantsi teistest ees omas rütmis,» kirjeldas Niit. «Olen sisehooajast välja puhanud ja tunnen end värskena.»
Ta lisas, et päris tühja koha pealt rekord siiski ei sündinud. Treeningutel on ta töötanud startide kallal ja teinud ka kiirustreeninguid. Tänu sellele tundis ta end stardipakkudel mugavalt. See on aga ka kõik – rohkem soodustavaid tegureid rekordi sünniks polevat olnud.
Kuna sisehooaeg lõppes vähem kui kuu tagasi ja välishooaeg pole veel alanud, on ka sportlik vorm vastav. «Kiirus on mul täiesti olemas, kuid vastupidavust napib. Jooksin siin ka 4 x 400 m ja oma vahetuse läbimine oli suhteliselt väsitav,» tõdes Niit.
Niit ei soovinud rekordijooksust kuigi suuri järeldusi teha. Seda enam, et 100 meetrit pole sugugi tema põhidistants. Juba varem on ta rääkinud, et EMil Helsingis keskendub ta 200 m jooksule, Londoni olümpial püüab aga parimat 400 m distantsil. Ja kuigi Londoni olümpia A-normist jäi puudu vaid üks sajandik, ei sunni rekord tegema senistesse plaanidesse korrektiive.
«Minu start pole nii stabiilne, et seda tiitlivõistlustel tõsiselt proovida – kui, siis võib seda kasutada sissejuhatava jooksuna, nagu tegin Daegu MMil,» selgitas Niit. «Seekordne võistlus tekitas lihtsalt hea meeleolu edasiseks hooajaks.»
Kuid ikkagi – kui mees läbib spetsiaalse ettevalmistuseta 100 m 10,19ga, siis kuhu võiksid tema võimed sellel distantsil küündida? Niidu sõnul on sellele küsimusele raske vastata, kuid… «Samasuguse stardi ja veidike parema vormiga peaksin suutma kärpida veel kümnendiku,» arvas ta. «Kas mul on jala see 9,9 – seda on praegu raske öelda.»
Suurt mõnulemist või rekordi tähistamist ei saa Arkansase ülikoolis õppiv välejalg endale lubada. Alanud nädalatel pühendub ta taas raskematele treeningutele, et saavutada õige konditsioon, saavutamaks häid tulemusi oma meelisdistantsidel. Esialgu olevat selles mõttes vorm veel kehvake.
«Tuleval nädalal hakkame taas tihedamalt võistlema ja reisime minu jaoks uutesse paikadesse,» vaatas Niit lähitulevikku. «Midagi eredat selles pole, ajame erinevatel staadionidel joostes taga üldist vormi.»