Cofidise klubi jalgrattur Rein Taaramäe kirjutab oma blogis, et on Lõuna-Prantsumaal asuvas taastusravi kliinikus rutiiniga harjunud ja teeb edusamme.
Taaramäe: paari nädalaga peaks käsi jälle endine olema
Castilla velotuuril kukkunud ratturil tuvastasid mäletatavasti Eesti arstid kodarluu peas mõra ning lisaks on sealt väike tükk lahti, rebenenud olid ka sidemed.
«Olen Lõuna-Prantsumaa läänepoolses osas Biskaia lahe ääres asuvas taastusravikeskuses veetnud juba nädala,» kirjutab Taaramäe täna Ratta-Rambo blogis.
«Kuna päev on tiheda graafikuga, siis väga niisama molutamist ei toimu. Nädal on lennukalt möödunud ning selle igapäevase rutiiniga olen harjunud ja isegi naudin seda. Käe seisund paraneb päev-päevalt. Esialgu paranes liikuvus ning nüüd on ka valu peaaegu kadunud. Paari nädalaga peaks mu käsi jälle endine olema ja loodetavasti saan ka siis juba maanteele treenima. See on küll ajaga kindlaks määratud, et luu kasvab 6 nädalat, aga tippsportlase ainevahetus ja taastumine on kaks korda kiirem, seega saan vast 4-5 nädalaga hakkama,» kirjutab Taaramäe.
«Kõige raskem selle vigastuse juures ei ole mitte see, et käsi teeb valu ja pean kodust kaugel olema ning ei saa võistelda, vaid kõige hullem on pukisõit. Veel 2-3 nädalat iga päev 4-5 tundi pukki sõita, see on hullus. See pole sama spordiala. Jah, liigutus on sama, aga kogu kaif, mis rattasõiduga kaasneb on kadunud. Pean ennast tõeliselt sundima pukile minema, kuid mõeldes oma eesmärkidele ja le Tourile saan lisa motivatsiooni ning suudan kõike, isegi tunde ja tunde koha peal rattaga mõttetult nühkida. Pukisõiduks eraldas keskus mulle personaalse saali, kus saan samal ajal arvutist filme või saateid vaadata ning muusikat kuulata. Mitu korda päevas väntan sellepärast, et lihtsalt üle 2 h korraga ma ei suuda pukil olla. Mitme treeningkorraga võib 4-5 h päevas ära küll teha. Kuigi mu elul siin viga pole, isegi väga hea on, tahaks siiski juba välja saada. Luban, et kohvri pakin peagi!»