Samas tundub, et käsk pallureid reeglite rikkumise puhul karmimalt karistada ongi tekitanud praeguse olukorra, kus iga vastasmängija tehtud viga tuleb panna teenima oma võistkonna huve.
«Raskeid «sissesõite» tuleb karmilt karistada ja mängijad on ju sellest samamoodi teadlikud ja seda üritatakse enda kasuks keerata,» rääkis Eesti Jalgpalli Liidu peakohtunik Uno Tutk.
«Päris head rohtu puhta mängu jaoks ei ole. Inimkond on eluaeg uute oludega kohanenud ja üritanud neid enda kasuks kallutada. Ülesimuleerimine on muutunud juba trendiks. Järjest rohkem antakse ka kohtunikele juhiseid, kuidas nendes olukordades käituda. Ka eelolevateks Euroopa meistrivõistlusteks anti kohtunikele uusi korraldusi.»
Soov kohtunikke petta
Nii võib jalgpallikohtumisi jälgides tõdeda, et teesklemist tuleb aina rohkem ette ja seda mitte ainult vastaste karistusalas. Nii pole harvad juhud, kus suurem arveteklaarimine meeskondade või mängijate vahel võib aset leida hoopis keskväljal, kus on tehtud taktikaline viga või keegi üritab lihtsalt aega, mänguvahendit või oma meeskonnale arvulist ülekaalu välja võidelda.
«Juhtumid, kus karistusalas püütakse kerge kontakti puhul raskemat teeselda ja penaltit ning konkurendile kollast kaarti välja meelitada, on tavapärased. Nüüd on sellised juhtumid taktikalistel kaalutlustel levinud üle väljaku,» sõnas Tutk. «Kui kohtunik on olukorrast kaugele jäänud, siis teeseldakse üle, et vastasele punast kaarti välja meelitada.»
Nii tuli Rahvusvahelise Jalgpalli Liidu FIFA meditsiiniteenistuse ülem Jiri Dvorak välja ideega, et simuleerimist tuleks hakata karistama mängukeeluga. Intervjuus Omaani ajalehele Muscat Daily põhjendas Dvorak oma seisukohta vajadusega kaitsta mängijate tervist.
«Me peame määrama taktikalistel või mingitel muudel põhjustel väljakul vigastust teesklevatele palluritele mängukeelu. Alati ei pruugigi kontakti olla, kuid järsku roomab mõni mängija platsil ringi. Sellistes olukordades ei ole kohtunikul midagi teha,» rääkis Dvorak, kes lisas, et õigusemõistja kohustuste hulka kuulub ka mängija heaolu eest seismine.
Nii leidis Dvorak, et liigne teesklemine võib seada tulevikus mõne palluri tervise ohtu, kuna tõsises olukorras, näiteks südameseiskumise puhul, ei pruugi matši ohjav vilemees enam kohe mõista, et tegu on raske juhtumiga ja jalgpalluri elu on ohus.
«Kohtunikul on raske hinnata, kas mängija simuleerib või sai ta tõsise vigastuse. Sellises olukorras võib kaduma minna väärtuslikke sekundeid. Tegelikult on tegemist eetilise küsimusega, millest iga mängija peab ise aru saama,» põhjendas Dvorak. «Simuleerimist ei tohiks üldse esineda ning iga jalgpallur, kes seda teeb, peab teadma, et sellega võib ta ohtu seada kusagil mujal maailmas mõne teise mängija.»
«Kohtunik peab väljakul valmis olema igasugusteks ootamatusteks ja sellega arvestama, et juhtuda võib kõike,» usub Tutk – ideaalset olukorda ei teki palliplatsil siiski tõenäoliselt kunagi.
Raske eristada
Kui idee jalgpallureid simuleerimise eest karmimalt karistada on kindlasti tervitatav, siis uute nõudmiste juurutamise eel tuleb kindlasti põhjalikult läbi kaaluda selle positiivsed ja negatiivsed küljed.
«Iseenesest on mõte hea, et liigset simuleerimist karistada. Kardan siiski, et teesklemise ja mitteteesklemise vahele jääb selline hall tsoon, mida on raske hinnata,» arvas Eesti jalgpallikoondise arst Kaspar Rõivassepp. «Mõni mängija tunnebki rohkem valu ja on hellem. Seega võivad sellises olukorras ju karistada saada ka sellised sportlased, kes tegelikult ei teeselnudki. Kindlasti võivad taolisest reeglist võita nii spordiala, kohtunikud kui ka arstid, seda siiski juhul, kui kõik on korralikult läbi mõeldud.»
«Ma oleks sellega nõus küll, et ülearune teesklemine tuleks ära lõpetada,» arvas Eesti koondise raudvara Raio Piiroja, kes samas peab vajalikuks, et kohtunikud jälgiksidki väljakul täpsemalt jalgpallurite tervislikku seisundit.
«Selline asi tuleks ära lõpetada, et peavigastuse järel lubatakse mängija taas väljakule. Kui ikka on näha, et kaks pead põrkavad kokku, siis pole mõtet tagasi väljakule minna ja tervisega riskida. Meestel on loomulikult adrenaliin üleval ja tahaks platsile tagasi joosta, kuid siinkohal peaks ka kohtunik keelama,» arvas Piiroja.
