Laskesuusatamise maailmameistrivõistlusel Lõuna-Koreas Pyeongchangis oli meeste 20 km sõidu järel eestlastest põhjust rõõmustada vaid MM-debüüdi teinud Martten Kaldveel. Indrek Tobreluts, Roland Lessing ja Priit Viks ei suutnud taas võimetekohast tulemust kirja saada.
«Mul ei olnud enne võistlust mingisuguseid pingeid, teadsin, et ei tohi rajal väga üle pingutada, ja treeningud on näidanud, et olen võimeline väga hästi laskma,» arutles silmanähtavalt pettunud Tobreluts. «See ajabki kõige rohkem vihale, et kui on vaja normaalselt lasta, tulevad vead sisse. Nagu nüüdki, lasin ühes tiirus neli trahvi, see on täiesti lubamatu.»
Tobreluts nõustus, et probleem võib olla psühholoogiline. «Ehk on see kuidagi alateadvuses, kuigi ma ei saaks öelda, et enne võistlusi metsikult närvis olen, suudan end ikka maha rahustada,» lausus kaheksa trahviminutit kogunud ning 82. kohaga leppima pidanud Tobreluts. «Olen kasutanud ka psühholoogide abi. Sain sealt kindlasti väga häid nõuandeid, aga ma millegipärast ei oska seda ära kasutada.»
Tobrelutsu pärssis ka teda kimbutav haigus, krooniline bronhiit. «Sellise haigusega ei olegi võimalik tippseltskonnas kaasa rääkida,» möönis ta. «Aga see ju ei sega mul normaalselt lasta, see ajab nii vihale! Põrusin, pole midagi teha. Hetkel lihtsalt on seis selline.»
Erilist põhjust rõõmustamiseks polnud ka tänavusel hooajal sel distantsil korra 17. koha saanud Lessingul. «Ei oska nagu midagi öelda, kahju, et ei saanud hakkama,» mõtiskles seitsme trahviminutiga 68. koha saanud Lessing. «Viimases tiirus ei olnud absoluutselt mitte mingit häda pihta lasta, lihtsalt millisekundi valel ajal päästsin, sellepärast tulid need kolm möödalasku.»
Nii Tobrelutsu, Lessingu kui teiste Eesti meeste jaoks on MM nüüd individuaalsel tasemel lõppenud. «Masendav,» võttis Lessing võistluse kokku. «Kohad ei ole kindlasti need, mida soovinuksin näha, samas ei saa öelda, et midagi valesti oleks läinud. Lihtsalt ei saanud olukordadega hakkama.»
«Kui mind pandi tiirus uue olukorra ette, sain ainult ühega rahuldavalt hakkama, ülejäänud viie puhul andsin alla,» hindas Lessing oma laskmist nii sprindis kui 20 km sõidus.
Esimest korda maailmameistrivõistlustel startinud Kaldvee oli finišisse jõudnud 116 mehe seast ainus, kes suutis kõik neli tiiru puhaste paberitega läbida. «Olen täitsa rahul, esimest korda elus õnnestus neli nulli lasta,» rõõmustas Kaldvee. «Eriti hea meel, et sellega MMil hakkama sain. Treeningud näitasid, et laskevorm kõige parem pole, aga seekord oli tuul veidi vaiksem ja sain oma tööd korralikult teha.»
Kuid hoolimata sellest, et Kaldvee tabas kõik märgid, sai ta 45. koha, kaotades võitjale 4.23,3. «MM-debüüdi kohta ei ole muidugi paha koht, aga nelja nulliga võinuks kindlasti punkte saada,» kommenteeris ta. «Eks see enda taha jäi, et sõit nii kehv on.»
Kaldvee avaldas, et jäi jaanuari lõpus pärast Anterselva MK-etappi pisut tõbiseks. «Kopsus oli väike kahin sees, samas midagi hullu ei olnud, verepilt oli korras,» meenutas ta. «Kuid sõiduvorm on hetkel selline, pole kõige parem.»
Priit Viks katkestas võistluse pärast esimest lasketiiru, kuna teda vaevas kõhuviirus.
Ole Einar Bjørndalen võttis Pyeongchangis juba oma kolmanda kuldmedali. Bjørndalen eksis tiirudes kokku kolmel lasul. Norralane võttis nüüd kõik rekordid enda nimele – kuna laskesuusatamise MMi distantsid lähevad arvesse ka MK-etappidena, on Bjørndalenil nüüd 87 MK-etapivõitu, millega ta ületas selles arvestuses seni edukaima talisportlase, Rootsi mäesuusataja Ingemar Stenmarki, kelle rekordiks jäi 86 etapivõitu. Lisaks on Bjørndalen nüüd MMidelt võitnud 13 kuldmedalit, kokku aga 32 medalit. «Olin sada protsenti kindel, et kulda ei tule, ja võib-olla saan kolmanda koha,» teatas Bjørndalen pärast võistlust.
Lisaks Bjørndalenile jõudsid poodiumile mõneti üllatusmehed – teise koha teenis sakslane Christoph Stephan, pronksi sai horvaat Jakov Fak. Mõlemad mehed eksisid tiirudes vaid korra.
Täna võistlevad Pyeongchangis naised 15 km sõidus, stardis on ka neli eestlannat.