Kodune korvpallihooaeg on lõppenud ja Postimees valis sellest välja neli kõige olulisemat ja enim mõju avaldanud sündmust.
Koduse korvpallihooaja neli kõige olulisemat sündmust
21. mai 2012, 10:54
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kalevi võidumarss
Teist aastat järjest ei kaotanud Kalev/Cramo play-off-mängudes ühtegi kohtumist – seitse võitu ja null vääratust viitavad tõelisele valitsejale. Vähemalt hooaja otsustavamates mängudes oldi kodustest konkurentidest selgelt üle nii jõu kui ka õnne poolest.
Kalevi juhtkond on aastate jooksul teeninud palju kriitikat, kuid mehed on kindlalt oma joont ajanud ning hankinud Ühisliigas tippmeeskondade vastu pallides kogemust ja kasvatanud enesekindlust.
Kuuldavasti kavatsetakse tulevaks hooajaks suurendada klubi eelarvet ja lisaks Ühisliigale proovida õnne ka eurosarjas. Meeskonna arenguks on see samm hädavajalik, kuid koduse liiga muudab veelgi ebahuvitavamaks. Huvitav, kuidas vastavad sellele käigule nende siinsed suurimad konkurendid Tartu ja Rakvere?
Soo ränk vigastus
Tuleva hooaja esimeses pooles me Sood palliplatsil ei näe. Pärast vigastusest tingitud aastast pausi naasis 21-aastane mängumees lõppenud hooajal väga võimsalt. Möödunud suvel kerkis ta U-20 koondise üheks liidriks, sama rolli vedas ta ka Rapla Piimameister Otto meeskonnas ja juba räägiti tema kutsumisest rahvuskoondisse. Seisusekohaselt oli ta parim ka esimeses poolfinaalis Tartu vastu, kuid seeria teises mängus varises põrandale.
Arstide diagnoos oli karm – rebenenud on sama põlve ristatside, mis sai viga ka poolteist aastat tagasi. Noormees pidi minema lõikusele ja jääb palliplatsilt eemale väga pikaks ajaks – võimalik, et isegi kuni kümneks kuuks. Kuna tegemist on korduva vigastusega, tuleb tagasitulekuga olla väga ettevaatlik. Õhus on küsimus, kelle ümber ehitatakse Rapla meeskond järgmisel hooajal?
Peatreeneri vahetus
Eesti korvpallis juhtub väga harva, et rahulolematus tulemustega viib keset hooaega peatreeneri vahetuseni. Tänavu oli aga Eesti meistriliigas kaks sellist juhtumit.
See, et Valga vahetas detsembri hakul Ozell Wellsi lätlase Varis Kruminši vastu, ei tekitanud laiemas publikus erilist vastukaja. Jaanuari lõpus Tartus tehtud vangerdus, kus Indrek Visnapuu lahkus ja Gert Kullamäe asus peatreeneriks, pakkus aga tohutult arutelusid ja kommentaare.
Kuigi tartlaste käik võiks oma otsustamiskindluse poolest teenida kiitust, oli tegelikult tegemist just klubi juhtkonna poolt hooaja hakul tehtud möödalaskmiste tulemusega. Eurosarjast loobumine, nimevahetus, negatiivne aura, arendustöö katkemine olid põhjused, miks publik kadus tribüünidelt.
Põhiline küsimus on selles, kas teist aastat järjest finaalseerias saadud 0:4 kaotus paneb klubi juhtkonda tegema õigeid järeldusi?
Sõbra osavus
Rakvere Tarvas pole just ülemäära palju kohalikke pallureid ja need vähesedki ei täida seal kuigi olulist rolli, kuid vaatamata õhukesele rahakotile on Andres Sõber suutnud mitmendat aastat järjest komplekteerida medaliheitlusse trügiva meeskonna.
Tema suurim saavutus lõppeval hooajal oli aastaid Läti koondisse kuulunud Kaspars Ciprussi Eestisse toomine ja terve hooaja mängitamine. Nii kõrgest klassist tsentrit pole siinmail juba ammu mänginud.
Tarvas tahab pääseda Balti liiga eliitdivisjoni ja mängida ka eurosarja. Küsimus on, kust leida selleks piisavalt raha ja kas uueks hooajaks õnnestub hankida uued Ciprussid ja Sisninšid?