«Veel mõni aasta tagasi rääkis Kalev/Cramo president Ivar Valdmaa, et nad kaotasid Eesti meistriliiga finaalis Tartule ja isegi Rakverega käib suur pusimine. Nüüdseks on aga Kalev astunud sammu edasi, teist aastat järjest saadi ju finaalis võit 4:0 – usun, et selle arengu taga on ka Ühisliigas mängimine,» rääkis korvpalli Ühisliiga tegevjuht Andrei Širokov. «Meeskonna kodumaine põhituumik on ju jäänud samaks, kuid mängitakse palju paremal tasemel.»
Kui lähikuudel ei juhtu midagi katastroofilist, peaks Kalevi areng jätkuma, sest järgmine hooaeg pakub neile liigas vähemalt 18 kõrgetasemelist kohtumist. Möödunud pühapäeval toimunud Ühisliiga nõukogu koosolekul kinnitati, et uuel hooajal mängib sarjas 20 klubi, kellest Venemaa meeskondi peab olema alla poole.
Širokov möönis, et uue hooaja plaane tehes oli kõige tähtsam jõuda kokkuleppele Euroliiga juhtkonnaga. Euroopa tugevaim ja tähtsaim sari polnud esialgu Ühisliiga tugevnemisest huvitatud ja üritas seada tingimusi, et meeskondadel poleks võimalik kahes sarjas korraga mängida. Kuid mis oleks Ühisliiga ilma Moskva CSKA või Kaunase Žalgiriseta…
«Kui meie ja Euroliiga vahel poleks kokkulepet sündinud, olnuks Ühisliiga toimumine vähetõenäoline,» nentis Širokov. Tuleviku suhtes valitsev teadmatus ei võimaldanud koostada järgmisteks aastateks Ühisliiga arengukava. Nüüd aga võetakse seegi ette.
«Kalevi president Ivar Valdmaa on mees, kes viimasel koosolekul ütles, et koostame järgmise kolme aasta arenguplaani. Võimalik, et tegelikult teeme selle isegi viieks aastaks. Seni polnud see võimalik, elasime pidevalt poolsõjalises olukorras. Vastavalt lepingule pole kolme aasta jooksul oodata ka Euroliigast mingeid samme.»
Esialgu vajavad aga täpsustamist eeloleva hooajaga seotud üksikasjad. Näiteks näeb plaan ette, et kohamänge alustatakse kahe võiduni peetavate kaheksandikfinaalidega, alates veerandfinaalidest mängitakse juba kolme võiduni. Širokovi sõnul võib aga nii suure arvu mängude kalendrisse paigutamisega tekkida probleem.
«Iga klubi saab ise otsustada, kas ja millises ulatuses osaletakse oma riigi meistrivõistlustel,» sõnas Širokov. «Euroopa sarjadesse pääsetakse aga tulevikuski oma alaliidu kaudu. Ühisliiga saab järgmise hooaja tulemuste põhjal ühe koha Euroliiga kvalifikatsiooniturniirile. See võib aga vabalt minna meie liiga kuuendale või seitsmendale meeskonnale, sest need, kes omavad Euroliiga A- või B-litsentsi, sinna arvestusse ei kuulu.»
Ühisliiga ise ei muutu suletud süsteemiks, vaid tagumise otsa meeskonnad hakkavad roteeruma. Kuid esialgu pole selge seegi, kuidas süsteem toimima hakkab. Širokov rahustas Eesti korvpallisõpru, et isegi tänavu polnuks Kalev veel väljakukkujate nimekirjas – meeskond sai kaks võitu ja see on liiga kõrge ametniku hinnangul hea tulemus. Samas on ta kursis Kalevi probleemidega.
«Isegi Leedu suurklubid Kaunase Žalgiris ja Vilniuse Lietuvos Rytas ei saa hakkama kohaliku omavalitsuse märkimisväärse toetuseta. Samasugust tuge vajaks ka Kalev Tallinna linnalt,» nentis liiga juht. «Võrdlen tihti Kalevit Riia VEFiga – mõlemad on kõvasti arenenud, ent Kalevil pole rahaline pool järele tulnud,» mõtiskles Širokov ega andud lootusi ka Venemaa toetaja abile.
«Liiga võtab enda peale niigi palju kulutusi. Me ei saa ju ka Venemaa firmadele öelda, et nüüd lähete ja toetate ühte Eesti klubi. See oleks mõeldamatu.»
Samas muutub liiga klubide jaoks aina tähtsamaks. «Paar päeva tagasi ütles Riia VEFi peatreener Ramunas Butautas, et Ühisliiga on Euroopa kõige tugevam liiga, isegi Hispaania liigast parem,» lisas Sirokov.