Koondis tasub Tartus korraga mitut auvõlga

Kristjan Jaak Kangur
, spordireporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartusse saabunud koondislastelt võttis autogrammid ka Tartu linnapea Urmas Kruuse.
Tartusse saabunud koondislastelt võttis autogrammid ka Tartu linnapea Urmas Kruuse. Foto: Margus Ansu

Eesti jalgpallikoondisel on poolehoidjate ees lunastada mitu võlga. Esimesega neist saadakse ühele poole kergelt ja selsamal hetkel, kui sinisärgid täna õhtul Tartus Tamme staadioni murule jooksevad – koondis mängib 15-aastase pausi järel taas Taaralinnas.


Tartu publiku ette astuti juba neljapäeval, kui Raekoja platsile oli tulnud koondist tervitama mitusada inimest.

«Viisteist aastat on väga pikk aeg, kuid püüame omalt poolt teha kõik, et eesootavad kaks mängu ei jääks koondise jaoks Tartus viimaseks,» lausus linnapea Urmas Kruuse enne kapten Ragnar Klavaniga meenete vahetamist.

Et koondist on kaua Tartusse oodatud, näitas ilmekalt seegi, et Jalgpallihaigla esindajalt mulluse hooaja eest Jalgpalligeeniuse auhinna kätte saanud mängumootor Konstantin Vassiljev sattus otsekohe autogrammi- ja pildisoovijate piiramisrõngasse. «Loodame koondist siin väärikalt esindada. Võib-olla õnnestub ajapikku ka Tartu jalgpallilinnaks muuta,» sõnas ülikoolilinnas sündinud kaitsja Taijo Teniste melu vaadates.

Kaks puudujat

Teise ja hoopis pikaajalisema võla kustutamiseks tuleb aga täna Soome ja pühapäeval sõltuvalt tulemusest Läti või Leedu vastu anda endast parim, et Balti turniiri võidukarikas pärast 74-aastast vaheaega taas koju jätta. Läti ja Leedu kümne võidu kõrvale on Eestil panna vaid kolm esikohta, neist viimane 1938. aastast.

Koondise kolmas auvõlg käib sama jalga kahe esimesega ning puudutab viimasel nädalal peetud sõprusmänge Horvaatia ja Ukrainaga, kus tuli tunnistada eeskätt mängupildi poolest piinlikuvõitu allajäämist.

Kui aga viimastel Balti turniiridel on Eesti pidanud pahatihti välja astuma mõnevõrra nõrgendatud koosseisuga, siis sedapuhku on kõik põhitegijad rivis. Olulisemate puudujatena jäävad vigastuse tõttu kõrvale vaid ründaja Sergei Zenjov ja keskväljamees Joel Lindpere, kes kumbki eilsel treeningul ei osalenud.

Horvaatias treeningul põlvele liiga teinud Zenjovi mängitamisega ei riskinud peatreener Tarmo Rüütli ka mängus Ukrainaga, Lindpere jääb aga tänasest mängust eemale seljatrauma tõttu, mis poolkaitsjale varemgi muret valmistanud. Soome vastu ei näe teda platsil kindlasti, edasise mängimise otsustavad koondise arstid päev päeva haaval olukorda hinnates.

Tänavust Balti turniiri vürtsitab Soome koondise lisandumine. Kui veel viimases MM-valiktsüklis heideldi ägedalt Saksamaa ja Venemaaga, siis viimane EM-valiktsükkel lõpetati vaid kolme võiduga ja muu hulgas saadi piinlik kaotus Moldovalt.

Pikalt Soomes klubijalgpalli mänginud ründaja Ats Purje sõnul on põhjanaabrite koondis läbimas üleminekuperioodi, kuid ta hindab selle positiivseks arenguks. «See teeb neile ainult head. Põlvkondade vahetuse tõttu on neil koondises palju noori ja vähese mängukogemusega mehi,» lausus Purje Eestisse saabuva rivistuse kohta, kus vaid kahel mehel kirjas üle 30 koondisemängu.

Hea märgina tõi ta välja ka soomlaste viimase sõprusmängu, kus alistati sisuliselt sama koosseisuga tugev Türgi 3:2.

Samas on Eestisse sõitev Soome koondis Purje hinnangul igati võidetav. «Kõva vastane, aga kartma me neid küll ei peaks,» lausus ta. «Meile sobib nendega mängimine, sest nende mängustiil on sama. Arvestades, et tänavu on Balti turniiril mängude vahel puhkepäev, on meie šansid päris head.»

Kuopio Palloseuras mängiv Purje ja tema klubikaaslane Sander Puri pole enda kinnitusel meeskonnakaaslastega eesootavate mängude teemal eriti rääkida jõudnud, kuid huvi on teisel pool lahte omavahelise mängu vastu mõistagi olemas.

Puri sõnul on vähemalt üks poolehoidja neil ka oma klubis olemas. «Üks omanik lubas, et kuna tal on kolm eestlast klubis, siis hoiab ta seekord Eestile pöialt,» muigas Puri, viidates samuti KuPSis pallivale Vjatšeslav Zahovaikole.

Kauge mälestus

Koondis külastas ülikoolilinna viimasel ja ühtlasi ainsal korral 1997. aastal, kui Fääri saartele tuli alla vanduda 0:2. Tartus sündinud ja kasvanud Puril on enda sõnul tollest mängust mälestus olemas, ehkki pisut ähmane.

«Meeles on, et mängul käisin küll,» sõnab ta ning nimetab koondise oma sünnilinna naasmist meeldivaks vahelduseks. «Viimati mängisin siin Levadiaga mitu aastat tagasi, seetõttu on kihvt jälle siia tulla ja eriti veel koondisega,» lausub ta.

Praegusest koosseisust kandis ainsana juba toona sinisärki Andres Oper. «Kaotasime neile, aga see oli mõnes mõttes hea ja õpetlik allajäämine, sest järgmises valiktsüklis võitsime neid kodus juba 5:0,» meenutab Oper.

Pikalt koondisest eemal olnuna kinnitab ta, et tunneb end taas riiki esindades hästi ning ihkab turniiri võita. «Soome pole samas kerge vastane, kindlasti tuleb meil raskem mäng kui teine kohtumine Läti ja Leedu vahel,» viitab Oper teisele poolfinaalile.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles