Kolm sekundit lahutasid Eestit EMil jätkamisest

Peep Pahv
, Sporditoimetuse juhataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mait Patrailil (vasakul), Uku-Tanel Laastul ja peatreener Kalmer Mustingul on, mille üle arutleda.
Mait Patrailil (vasakul), Uku-Tanel Laastul ja peatreener Kalmer Mustingul on, mille üle arutleda. Foto: Sille Annuk

Eesti käsipallikoondis pudenes EM-valiksarjas konkurentsist ja jääb terveks hooajaks mängudeta.
 


Kolm sekundit. Pallimängudes ajaloolised ja saatuslikud sekundid. Kes ei teaks 1972. aasta olümpia korvpallifinaali, kus Nõukogude Liit suutis selle ajaga võtta USA meeskonnalt võidu. Või seda, kuidas Eesti korvpallikoondis mängis end 1993. aasta EMil kolme sekundiga Šveitsi vastu võidule ja alagrupis esikohale. Seekord said aga kolm sekundit Eestile saatuslikuks. Need olid Eesti käsipalli mustad sekundid.

EM-valiksarja esimesel etapil juhtis Eesti Läti vastu 27:26. Lätlaste rünnak. Nad asendasid väravavahi seitsmenda väljakumängijaga, kes pressis end joonel Eesti kaitseliini vahele. Korraga oli lätlane pikali maas. Kohtunik vilistas ja näitas, et stopper tuleb peatada.

Tabloo näitas, et mängida jääb veel kolm sekundit. Läti koondis sai õiguse alustada rünnakut üheksa meetri joonelt. Eesti seadis ette kaitsemüüri, sest oli ju ilmselge, et kombineerimiseks pole vastasel enam aega – pärast palli mängupanekut järgneb kohe vise. Nii läkski. Pall anti Dainis Kristopansi kätte, 211 cm pikkune hiiglane hüppas õhku ja saatis palli Eesti värava poole teele. Vise toimus nii kõrgelt, et pall lendas üle eestlaste müüri ja rapsatas väravavaht Marius Aleksejevi selja taha väravavõrku. Viik 27:27. Tulemus, mis tähendab, et eestlaste jaoks on kõik läbi.

«Nii valusat viiki polegi olnud … See viik võrdus kaotusega, suure kaotusega,» tõdes Eesti koondise peatreener Kalmer Musting. «Aga eks see ole pallimängudes paljuski õnne küsimus – 60 minuti puhul pole ju kolm sekundit suurt midagi. Aga tulemus oli meie jaoks väga halb, noor meeskond oleks vajanud valiksarja järgmise etapi mänge.»

Tegelikult võinuks Eesti koondis otsustada mängu saatuse juba varem, ent rünnakul jäeti palju võimalusi kasutamata. «Me ei realiseerinud üks ühe vastu olukordi. Eriti valus oli aga see, et kümnest seitsme meetri viskest kasutasime ära vaid viis,» märkis Musting.

Viimasel minutilgi oli Mikk Pinnonenil võimalus kasvatada vahe kaheväravaliseks, kuid ta ei suutnud tabada seitsme meetri viset ega saanud sisse ka tagasipõrganud palli. Läti suutis vasturünnakul viigistada. Kuna Eesti vajas võitu, mindi rünnakule seitsme mehega ja lõpuks oli ikkagi Pinnonen see, kes Eesti uuesti ette viis. Sellele tabamusele järgnes Läti viimane rünnak.

Võit viinuks Eesti suure tõenäosusega EM-valiksarjas teisele etapil, mis omakorda taganuks häid mänge läbi terve hooaja – sügisel, talvel ja tuleva suve hakul. Nüüd peab aga Eesti koondis mängudes pika pausi.
Eestile sai saatuslikuks turniiri avapäeval võõrustaja Türgi käest saadud kaotus 35:39. Eile saadi 56:19 jagu autsaider Maltast, Läti ja Türgi tegid samal ajal viigi. Kuna neljast alagrupist pääsevad järgmisele etapile võitjad ja kaks paremat teise koha omanikku, viinuks eilne võit tänu heale väravate vahele Eesti ilmselt edasi.

«Asjade selline käik on suur pettumus. Tulime ju turniirile esimese asetusega, aga jäime kolmandaks,» nentis Musting. «Esimeses mängus vajus meie mäng laiali – ühel hetkel kadusid meeskonna moraal ja distsipliin. Kaotusseisus hakati kiirustama ja kaitses tekkisid mängijate vahel lahkhelid. Seevastu mängus Lätiga tegutseti ühtselt, olime selleks kohtumiseks hästi valmis.»

Juunis toimuvad mängud on Eesti koondise jaoks traditsiooniliselt rasked. Klubihooajal rasket koormat vedanud liidrid on tippvormi minetanud ja platsil tegutsetakse ebastabiilselt.

Näiteks Dener Jaanimaa hiilgas esimeses kohtumises, kuid eile langes ansamblist välja. Pinnonen oli seevastu vägevas hoos just Läti-kohtumise teisel poolajal.

«Võtan meeste ees mütsi maha – need, kes siin mängisid, andsid endast kõik,» hindas Musting.

«Tõeliseks liidriks on kerkinud aga Martin Johannson – protokolli järgi võib ju vaadata, et ta viskab kolm väravat, kuid tegelikult teenis ta meile palju karistusviskeid ja on täiesti asendamatu mees kaitses. Paari viimase aastaga on ta joonemängijana koondise vanematelt meestelt rolli üle võtnud,» lisas ta.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles