Video: eestlasest UEFA ametniku tööpäev EMil

Madis Kalvet
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Jalgpalli Liidu infojuht Mihkel Uiboleht on EM-finaalturniiri ajal ametis Poznani staadionil.
Eesti Jalgpalli Liidu infojuht Mihkel Uiboleht on EM-finaalturniiri ajal ametis Poznani staadionil. Foto: Izabela Niewinska

Poolas ja Ukrainas toimuvaks jalgpalli EMiks andis Euroopa Jalgpalli Liit (UEFA) alaliitudele võimaluse panna oma töötajaid proovile ka finaalturniiri atmosfääris. Selle süsteemi raames määrati Poznani staadionile ametisse Eesti Jalgpalli Liidu infojuht Mihkel Uiboleht.


Eestlane vastutab kolmel finaalturniiri kohtumisel (C-alagrupi mängud Iirimaa – Horvaatia, Itaalia – Horvaatia ja Itaalia – Iirimaa) peamiselt selle eest, et staadioni sissepääsusüsteemid toimiksid, puuetega inimesed tunneksid end areenil võimalikult mugavalt ja publik saaks teavet staadionil liikumise kohta.

«Meie osakonna üheks tegevuseks on kindlustada, et staadionile ei pääseks inimesed, kellel ei ole õiget piletit. Kõik sisenejad peavad saama elektrooniliselt loetud,» märkis Uiboleht. «Lisaks tuleb tagada puuetega inimeste sujuv sissepääs, neile on staadionil eraldatud omaette ala. Nägemispuudega inimestele antakse näiteks raadiod, kust nad saavad kuulata mängukirjeldust. Meie alla kuulub ka publikule staadionil info jagamine.»

Kui esmapilgul võib tunduda, et tegemist on üsnagi lihtsate ülesannetega, siis tegelikult võivad tööpäevad finaalturniiril venida ülipikaks. «Põhiline pinge oli peal enne esimest kohtumist, kui kogu meeskond sai esimest korda kokku ja ka ise ei tundnud veel olusid ja staadionit hästi,» rääkis Uiboleht enne eilset Itaalia – Iirimaa matši. «Esimesel mängupäeval algas tööpäev hommikul kell 6.50 ja staadionilt lahkusin alles kell kaks öösel. Sellega sai suurem pinge maha, kuid alati peab olema valmis ja andma endast parima, kuna kaudselt hinnatakse minu töö läbi ka meie alaliitu. Sissepääsusüsteemid on tegelikult üpris kriitiline koht – kui need korralikud ei toimi, tekib ahelreaktsioon ja kõik staadionil toimuv kannatab.»

Siiski, kuidas on üldse võimalik finaalturniiriks mõnele staadionile ametnikuks saada? Neil, kes sooviksid ses ametis olles staadionil mänge näha tasuta, tuleb aga kurvastada – kohtumist ennast õnnestub näha minimaalselt ja rohkem tuleb pühenduda oma töö tegemisele.

«UEFA teeb pakkumisi alaliitudele, kus omakorda otsustakse, kellele võimalus anda. Kui mind välja pakuti, sobis see korraldajatele. Varem kasutati nendes ametites rohkem vabakutselisi, kuid tegemist on UEFA uue poliitikaga, et kaasata rohkem alaliite,» sõnas Uiboleht. «Samas, vabatahtlikuna oli võimalus kõigil EMile tulla ning selleks tuli täita internetis avaldus. Ühel matšil on ametis umbes 600–700 vabatahtlikku.»

Selleks et finaalturniiril kolmes kohtumises ametis olla, tuli aga teha põhjalik eeltöö. «Esimesed dokumendid EMi kohta saadeti mulle märtsi teises pooles ning mai keskel saadeti veel põhjalikumad materjalid. Ettevalmistus käis sisuliselt e-õppe vormis, kus saadeti juhendeid ja tehti presentatsioone,» rääkis Uiboleht. «Esialgu oli raske ette kujutada, kuidas asjad praktikas tööle hakkavad, kuid kõik toimib.»

Samas ollakse pidevalt kursis ka sellega, mis toimub teistel EMi areenidel – vastavalt UEFA nõudmistele peavad asjad sujuma kõikjal ühtemoodi. «Staadionid on omavahel iga päev ühenduses ning peetakse telefonikonverentse. Seega antakse toimunule jooksvalt tagasisidet ja samal ajal kuuled, mis mujal toimub. Laias laastus on põhiliseks jututeemaks lahendamist vajavad küsimused,» täpsustas Uiboleht.

Kuigi amet finaalturniiril oli Eesti Jalgpalli Liidu infojuhi jaoks uus, pole midagi üllatavat siiani ette tulnud. Ka esile kerkinud probleemid on olnud suuremalt jaolt sellised, mida juba on osatud oodata. «Klassika on ikka see, et inimesed tulevad staadionile viimasel minutil. Finaalturniiridel mängitakse aga suurtel areenidel ja seal võtab kas või ühest kohast teise kõndimine palju aega. Enamasti sellega aga ei arvestata,» tõi Uiboleht näite. «Enamik lahendamist nõudvatest asjadest on olnud ennustatavad. Probleeme võib näiteks tekitada suvine ilm, kui päikesepaiste asendub järsku äikese ja vihmaga. Samas tuleb arvestada ka sellega, et mingi hetk võib elektroonika alt vedada ja siis peab olema valmis sissepääse käsitsi haldama.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles