Tänavuste jalgpalli Euroopa meistrivõistluste eel oli tihti õhus küsimus, kas korraldusõiguse andmine Poolale ja Ukrainale oli ikka õige otsus. Nüüd, kui turniir on jõudnud otsustavate mängudeni, tuleb tunnistada, et esialgsed kartused on olnud alusetud ja asjad kulgenud suuremate viperusteta.
Ukraina puhul on räägitud, et loodetust väiksem külastajate arv annab neile majanduslikult tugeva põntsu ja omadega jäädakse kokkuvõttes miinustesse, kuid vähemalt poolakad on tehtuga rahul. Nii on rahvusvahelises meedias korraldajaid ristitud ka ebavõrdseteks partneriteks, kellest üks oskas tekkinud võimalusest endale rohkem kasu ja positiivset reklaami lõigata. Teine kerkis tähelepanu keskpunkti aga oma sisepoliitilise olukorra tõttu.
Hea reklaamikampaania
«Poola on küll Saksamaa naaberriik, aga ega meil enamik inimesi ei tea Poolast midagi. Kuna ise olen siin palju käinud, siis võin öelda, et asjad lähevad siin aasta-aastalt paremuse poole,» sõnas rongiga Berliinist Varssavisse teekonna ette võtnud sakslasest vanahärra Heinrich, kes oli enda sõnul varem aastaid töötanud turunduse valdkonnas. «EM on Poola jaoks hea reklaamikampaania ja Euroopat on suudetud positiivselt üllatada.»
«Usun, et oleme suutnud endast jätta kokkuvõttes positiivse mulje. Kindlasti aitab meid natuke paremas valguses näidata ka Ukrainas Julia Tõmošenko ümber toimuv,» tõi üliõpilane Mariusz esile nende eelise võrreldes ukrainlastega.
Kui tänavusel suurvõistlusel langesid nagu nelja aasta tagusel EMilgi mõlemad korraldajad alagrupiturniiri järel konkurentsist, siis poolakaid ei löönud ka see väga rööpast välja.
Loomulikult olid fännid pettunud, et mängitavast alagrupist jäi edasipääs tagamata, kuid see ei tähendanud, et koondisesärgid ja rahvuslipud oleks seejärel peitu pandud. Ka edaspidi kanti uhkelt koondise rüüd ja külastati selles ka teiste rahvusesinduste kohtumisi. Nii oli ka eilse Portugali – Tšehhi veerandfinaali eel linnatänavatel korraldajate fännisärgis inimesed väga nähtavalt kohal.
Asjatud kartused
Ka poolakate autod olid pärast omade langemist jätkuvalt pidurüüs – lisaks tagumise akna külge kinnitatud rahvuslipule olid ka paljude masinate küljepeeglid saanud lipuvärvides katte.
Nii tunnustasid Poolat hea sõnaga ka siia saabunud jalgpallifännid. Eriti olid Poznanis rahul iirlased, kelle jaoks olid mõnede hotellide esisele püsti pandud eraldi ajutised söögikohad, kust sai enne ja pärast mängu kehakinnitust hankida. Samamoodi oli näiteks staadioni lähistel paiknenud Iori hotelli välisukse juurde paigutatud õllekraanid koos kahe müüjaga, et keegi ei peaks janu üle kurtma. Pooleliitrise topsi eest tuli seal kukrut kergendada 10 zloti (umbes 2,4 euro) võrra.
Siiski leidub ka valdkondi, kus mõlemal on arenemisruumi. Poola ja eriti Ukraina puhul on räägitud, et kumbki riik pole päris valmis vastu võtma suurt hulka välisturiste. Siinkohal on heaks näiteks Varssavis jagatavad söögikohtade flaierid, mis olid valdavalt vaid poolakeelsed ehk mõeldud kohalikele elanikele. Sama käis paljude söögikohtade menüüde kohta. Ka finaalturniiri suveniire üritati rohkem maha müüa omadele, mitte turistidele.
Siiski tõestab tänavune finaalturniir paljudele Lääne-Euroopa inimestele, et kartus Ida-Euroopa poole reisimise ees on olnud pigem asjata. Seega võib loota, et kui järgnevalt peaks mõni suurvõistlus samasse piirkonda sattuma, siis ei jää enam paljud spordihuvilised koju teleka ette, vaid jõuavad mõõduvõtte ka kohapeale jälgima.
«Kogemus on kindlasti olnud kasulik ja tänu sellele turniirile on paranenud meie infrastruktuur. Samas lähevad mitmel pool ehitustööd veel edasi,» oli Varssavi fännitsoonis tööl olnud Izabela muutustega rahul.