Eesti jooksjate eilsetest saavutustest saab kokku soliidse rivi: Kaur Kivistik püstitas 3000 m takistusjooksus isikliku rekordi 8.36,10 ja jõudis homme joostavasse finaali, Rasmus Mägi oli 400 m tõkkejooksus oma eeljooksu kolmas ning pääses tänasesse poolfinaali, Richard Pulst lippas aga 100 m eeljooksus 10,57ga, mis andis koha õhtuses poolfinaalis, kus ta näitas uuesti sama aega.
Kuid veel kümmekond päeva tagasi rippus Kivistiku ja Pulsti EMil osalemine juuksekarva otsas. Lõpuks pääsesid nad võistlusele wild card’i alusel.
Üldsuse jaoks oli ilmselt kõige suurem üllataja 21-aastane Kivistik. Noor mees, kes enese sõnul jooksis 3000 m takistusi alles kümnendat korda, näitas Helsingi staadionil üles mehist vastupidavust. Visalt rippus ta liidrite kannul ning kui tema ees lipanud jooksja hakkas suurest seltskonnast maha jääma, astus Kivistik temast mööda ja tegi vahe tasa.
«Grupist maha jäädes on palju raskem tuulega võidelda. Seekord oli tempo täpselt minu maksimum,» rääkis Kivistik. «Praegu peaks olema minu selle suve tippvorm ning jooks näitas seda. Viimasele ringile minnes nägin, et aeg võib tulla kiirem kui 8.40. Lõpp oli küll väga raske, ent pidasin vastu.»
Alustas 13-aastaselt
Spordimehe pisik pesitseb Kivistikus juba poisipõnnist saati, ent tõsisemaid kergejõustikutreeninguid alustas ta Elvas alles 13-aastaselt. Paar aastat hiljem siirdus ta harjutama Ülenurmele Endel Pärna juurde. Takistusjooksu proovis ta esimest korda alles 2010. aastal.
«Tekkis mõte üritada juunioride MMi normi ja sain ka sellega kohe hakkama,» meenutas ta algust. «Olen takistusjooksus noor, alles tänavu jõudsin meeste koormusteni. Kuna olen vähe võistelnud, on ka areng olnud väga hüppeline.»
Kivistiku eilsest tulemusest on Eestis olnud paremad kolm meest, ent kõigi nende sportimised jäävad juba ajaloohämarustesse. Ilmar Ruus püstitas Eesti rekordi 8.29,6 juba 1971. aastal.
Kaheksakümnendatel jõudsid selle lähedale Aivar Tsarski ja Mati Uusmaa.
Valutava põlve kiuste
«Eesti rekord on juba 41-aastane, lõpuks peab keegi ju selle üle jooksma,» leidis Kivistik ning nentis, et see keegi võiks olla ju tema ise. Kui ta aga rääkis oma eesmärkidest, on selge, et ta ei kavatse sellega piirduda. «Kui valge mees jookseks olümpiamängude finaalis, oleks see juba suur asi,» nentis ta kavalalt ja lisas: «Rio olümpia ajal peaksin juba meeste klassis tegusid tegema. Aga esialgu soovin tuleval aastal püüda medalit U23 EMil.»
Nii vägevate tulemuste nimel on Kivistik valmis tegema treeningutel ränka tööd. Juba tänavuse hooaja eel viibis ta koos Tiidrek Nurmega kaks kuud Kenyas treeningulaagris. «Jooksumehel on oluline teha pidevalt tööd ja mahtu koguda. Olen püsinud tervena ja tänu sellele hästi harjutanud,» rääkis Kivistik. «Mõistagi on kaks kuud järjest raske rutiini taluda, aga õige sportlane saab sellega hakkama.»
Pulst jooksis möödunud nädalal isikliku rekordi 10,43. Helsingi tulemused olid tema karjääri paremuselt teised. «Ideaalis võinuksin poolfinaalis olla kiirem, kuid usun, et võin endaga rahule jääda,» sõnas kokkuvõttes 21. koha saanud sprinter. «Tegelikult poleks ma üldse uskunud, et EMile pääsengi.»
Pulst võistles valutava põlve kiuste. Eile hilisõhtul naasis ta Tallinna, et täna minna uuringutele. «Kui jalg on soe, pole asi hull, kuid puhkehetkedel on liiges valus,» nentis ta.