«Kui massöör Indrek Tustit teeb jala korda, jooksen teisipäeval Viljandis Eesti rekordi! Olümpiapilet on ju vaja välja teenida,» lubas Helsingi EMil 200 m jooksu poolfinaalis viimasena üle finišijoone tulnud Marek Niit.
Niit lubab teisipäevaks Eesti rekordit
30. juuni 2012, 08:06
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rekordijutt käis koduse kuldliiga etapi 400 m jooksu kohta – just seda distantsi peab Niit oma põhialaks. Kuid Helsingis oli ta stardis poole lühemal maal. Eeljooksust pääses ta küll 20,94ga edasi, ent poolfinaalis sai viimastel meetritel lonkinud mees kirja 21,44.
Eeljooksu järel tunnistas Niit, et tal ei jätku lõpuni jooksmiseks energiat. Poolfinaalis segas teda aga reie tagakülje lihasesse tekkinud ebameeldiv tunne. «See oli palju parem ja ühtlasem jooks ja ilmselt suutnuks ma lõpusirgel esimestega kaasa minna, kuid pidin tempo alla laskma,» rääkis ta. «Vaatamata kõigele tasus EMile tulla, võtan seda kui lahtijooksu.»
Poolfinaalis tulemuse kirja saanud meestest oli Niit aeglaseim. Parima tulemusega läks finaali Hollandit esindav Churandy Martina, kes sai aja 20,93. Teine oli samuti hollandlane Patrick van Luijk ning kolmas britt Daniel Talbot.
Niidu viimased hooajad on kulgenud ühesuguse mustri järgi. Talvel näitab ta USAs hiilgavaid tulemusi ja purustab Eesti rekordeid, suviste tiitlivõistluste ajaks on aga tippvorm nagu käega pühitud.
«Suvel on vorm tõesti vilets ja sama juhtub veel ka järgmisel aastal,» tõdes Niit ning nentis, et USAs õppides pole võimalik hooaega teisiti üles ehitada. Kooli eest võistlemine on tähtsam kui tiitlivõistluste medalite püüdmine.
«Varem ei saanud ma ise ka aru, mis värk nende USAs õppivate sportlastega on – koju tulles ei suuda nad midagi näidata. Aga nüüd tean, et nii need asjad ongi,» selgitas Niit. «Mõned mehed on pärast kooli lõpetamist jätnud ka sportimise, aga mina seda ei tee.»
Niit on püstitanud endale väga kõrged eesmärgid. Ta soovib joosta 100 m 9,99, 200 m alla 20 sekundi ja 400 m 44 sekundiga. «Kui mul õnnestub neist kas või üks täita, võin rahule jääda,» leidis ta. «Medalid polegi minu jaoks nii tähtsad. Kuid samas… selliseid aegu jooksmata polegi võimalik MMil medalini jõuda.»