Tanel Leok püüab terve püsida ja kiirust hoida

Kristjan Jaak Kangur
, spordireporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tanel Leok
Tanel Leok Foto: Laura Oks

Motokrossi MM-sarjas üheksandat kohta hoidev Tanel Leok saabus umbes nädalaks kodumaale, et osaleda 7. juulil Eesti meistrivõistluste etapil Pärnus ja 11. juulil toimuval Sõmerpalu motokrossil.

 Veebruari keskpaiku treeningul hüppeliigest vigastanud ning pärast sedagi veel mitu kuud erinevate vigastustega kimpus olnud Leok sai viimati Rootsis Uddevallas peetud MM-etapil kuuenda koha ning hakkab pärast probleemset hooaja algust pikkamööda taas esikümne tasemel kiirust leidma.

Eile tegi Leok aga Eesti krossimeeskonna belglasest juhendaja Marnicq Bervoetsi käe all koos teiste kaasmaalastega trenni Maardu rajal. Üheskoos valmistutakse sügisel Belgias Lommeli rajal toimuvaks Rahvuste motokrossiks.

Tanel Leok, MM-sarja viimasel etapil tegid hooaja paremuselt teise sõidu, kuidas ise hetkevormi hindad?

Rootsi võistlusega võib suhteliselt rahule jääda. Esimeses sõidus, kus olin kuues, läksin lõpus juba rohkem kindla peale välja, et head punktid ära võtta. Neljanda koha toonud teine sõit läks veel paremini, kuid varu jäi sellegipoolest.

Kui palju hooaja ettevalmistuse käigus saadud jalavigastus sind veel vaevab?

Sõites pole midagi häda, aga jooksmas käies annab jalg veel tunda, õhtuti on ikka päris valus. Põhiline, et olen saanud viimasel ajal korralikult tsiklisõitu treenida, sellest jäi hooaja alguses kõvasti puudu. Samas pean jälgima, et endale liiga ei teeks – hooaja esimesel etapil Valkenswaardis juba tuli üks tagasilöök, kui end uuesti vigastasin. Ei tahaks, et selline asi kordub.

Kui palju see teadmine takistab, et täisjõuga pingutada ei tohi?

Selles mõttes on raske küll, et maksimumi anda ei või ja pean ennast kogu aeg natuke tagasi hoidma. Samas ei ole mul soovi pool hooaega vigane ka olla, nii et peab ennast ettevaatlikkusele sundima.

Kas varasematel aastatel sinu kaubamärgiks olnud tugevate sõidulõppude nappus jääb tänavu samuti pisut puuduliku ettevalmistuse taha?

Endale tundub küll, et suudan ikka samamoodi sõidu lõpus veel juurde panna. Võib-olla on lihtsalt vahed nii suured olnud, et eesmisi mehi enam püüda ei kannata. Samuti on senistel etappidel ilm üldiselt suhteliselt jahe olnud ja füüsiline vastupidavus ei pääse lihtsalt niivõrd palju maksvusele kui palavaga.

Kolisid uueks hooajaks Suzuki tiimi – kuidas oled rattaga kohanenud, kas seadistus vastab juba sinu soovidele?

Ega siin suurt midagi seadistada polegi, eks iga etapiga harjun ise rattaga aina rohkem. Trenn on ikkagi trenn, sõidus saab hoopis teise tunnetuse. Üldiselt mulle ratas sobib, aegamööda läheb aina paremaks.

Meeskonnakaaslane Clement Desalle juhib hetkel MM-sarja. Kui palju temaga nõu saad pidada?

Õigupoolest me võistlusvälisel ajal teineteisega palju ei kohtu. Tegelikult tahaksin hea meelega temaga koos trenni teha, aga ta elab minuga võrreldes Belgia teises otsas ja ainuüksi kokkusaamise peale kuluks edasi-tagasi viis tundi sõitu – seda on liiga palju.

Nüüd ootavad sind ees kaks kodust võistlust – esmalt Pärnus ja seejärel Sõmerpalus. On need loogiliseks ettevalmistuseks 15. juulil Lätis Kegumsis toimuvaks järgmiseks MM-etapiks?

Mitte päris. Need sõidud klapivad küll enam-vähem mu plaanidega, aga päris otsesest ettevalmistusest rääkida ei saa, rajad on pisut liiga erinevad. Samas tahan väga Eestis kodupubliku ees võistelda ja Sõmerpalu on ju pealegi minu kodu­kross. Seda ei saa küll kuidagi vahele jätta.

Milliste lootustega Kegumsisse lähed?

Kegums on mulle muidu alati istunud, aga nüüd see rada kahjuks enam väga suur lemmik pole. Nad on seal mingit sodi liiva sisse seganud, mis raja kõvemaks teeb. Varasem liivane rada sobis mulle rohkem.

Mille arvelt sinu enda meelest tänavu veel kõige rohkem arenguruumi on?

Raske niimoodi öelda, see protsess on pidev. Õpin ikka võistluste käigus konkurentidelt ja püüan erinevaid pisiasju kõrva taha panna. Peamine on siiski see, et hooaja lõpuni terve püsiksin.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles