Škele seisund paraneb, Kalev uut mängijat ei otsi

Armands Škele võitleb meningiidiga juba kolmandat korda. Foto: Mihkel Maripuu

Eelmisel nädalal ajukelmepõletiku ehk meningiidiga haiglasse viidud Eesti meistermeeskonna Kalev/Cramo ja Läti koondise korvpalluri Armands Škele seisukord on tema agendi sõnul paranemas.

Škele agendi Arturs Kalnitisega suhelnud Kalev/Cramo mänedžer Kaarel Sibul ütles, et Škele on intensiivravipalatist tavapalatisse üle viidud. «Agent ütles, et kõik liigub paremuse poole, kuid mängija peab paariks nädalaks arstide hoole alla jääma,» ütles Sibul.

«Talle tehakse ka lõikus, mis peaks tulevikus uuesti haigestumise välistama,» lisas Sibul. Škelele tehti operatsioon ka 2010. aastal, kui ta viimati meningiiti haigestus, ent Sibula sõnul on tegu erinevate operatsioonidega.

Tunnustatud spordiarsti dr Mihkel Mardna sõnul sõltub meningiidist tervenemise kiirus ja ulatus mitmest aspektist. «Meningiit on väga raske haigus, olenemata sellest, kas tegu on tavainimese või sportlasega,» ütleb Mardna. «Võimalus paranemiseks ja tippsporti naasmiseks on alati olemas, aga kõik sõltub konkreetsest juhtumist ja sellest, kui edukas ravi on.»

Juba kolmandat korda meningiidiga haiglasse viidud Škele põdes sama haigust viimati 2010. aastal. Pärast seda suutis korvpallur end taas üles töötada ning sõlmis 2011. aasta jaanuaris lepingu Kalev/Cramoga. Samal kevadel krooniti lätlane Eesti meistriks ja kordas saavutust ka sel aastal. Hiljuti sõlmis Škele Tallinna meeskonnaga uue lepingu ka tulevaks hooajaks.

«Et ta on meningiidi kahel korral läbi põdenud ja tagasi tippu jõudnud, näitab, et ravi on olnud efektiivne,» ütleb Mardna.

Juhtumeid, kus tippsportlased on pärast raskeid vigastusi või haigusi tagasi tippu jõudnud, on mitmeid. «Jalgrattur Akeksandr Vinokurov murdis eelmisel aastal Tour de France’il raske kukkumise tagajärjel vaagna- ja reieluu, ent sõitis tänavusel tuuril eraldistardist sõidus välja 30. aja,» toob Mardna ühe näite.

«Siiski on väga raske öelda, mis jälje praegune haigus Škele organismile jätab. Sõltub, millise raskusastmega see kulgeb ja kui efektiivselt seda ravida suudetakse. Kuid selge on, et intensiivravisse inimest niisama ei viida, tema seisund pidi raske olema,» ütleb arst ja lisab, et ilma konkreetset haiguslugu tundmata on olukorda keeruline hinnata. «Haiglas tehtavad uuringud selgitavad välja, mis täpselt haiguse põhjustas, ja sellest tulenevalt määratakse ka ravi.»

Septembris treenima?

Sel kevadel üle mitme aasta taas koondisekutse saanud tagamängija viibis parajasti Läti koondise treeninglaagris, kui tal laupäeval haigusnähud ilmnesid ning ta haiglasse toimetati.

«Ta läbis koondise laagris kõik meditsiinilised testid ning näitajad olid väga head. Ta oli olnud isegi kõige paremas füüsilises vormis ja selles vallas noorematele kaaslastele silmad ette teinud,» ütles Sibul pühapäeval, kui oli juhtunust kuulnud. Tänaseks on mängija seisukord siiski paranenud ja teda ravivad arstid on optimistlikud.

«Tippvormis oleva või väga suurte koormustega harjutava sportlase organismi immuunsüsteem on nõrgem ja haigustele vastuvõtlikum. Samas vigastustest ja haigustest paranemisel on sportlastel eelis ja enamasti suudavad nad keerulistest terviseprobleemidest välja tulla kiiremini kui tavainimesed,» selgitab Mardna.

Škelet ravivate arstide hinnangul saavat korvpallur juba septembris täiskoormusel harjutada, seega arvestab Kalev/Cramo hetkeseisuga tagamängijaga ka uuel hooajal ning praegu tema asemele uut meest ei otsi. «Praeguse seisuga loodame, et ta saab hooaja alguses meiega jätkata, aga eks täpset asjade seisu näitab aeg,» ütles Sibul. Mängija endaga loodab mänedžer vestelda nädala lõpus.

Meningiit ehk ajukelmepõletik

•    Meningiit on põletikuline protsess ajukelmetel, mis kahjustab ajukelmete ja kesknärvisüsteemi funktsiooni. Haiguse tekitajateks võivad olla bakterid, viirused, seened ja algloomad.

•    Haigustekitajad satuvad organismi piisknakkusena, vere kaudu või otsesel kontaktil.

•    Haigus lõpeb ligikaudu 10 protsendil juhtudest surmaga.