Eilne päev andis lõplikult selgust, et esmakordselt pärast iseseisvuse taastamist ei asu suveolümpial starti ainsatki Eesti kümnevõistlejat. Neli aastat tagasi Pekingist Eestile toonase isikliku rekordiga 11. koha toonud Mikk Pahapill oli sunnitud endale tunnistama, et jäi ajale alla – õlavigastus ei luba Londoni olümpiale sõita.
Pisut enam kui nelja kuu eest Türgis sise-MMil tõkkejooksus õnnetult kukkunud ja õlaliigese lõhkunud ning sidemeid rebestanud Pahapilli paranemine kulges küll võrdlemisi plaanipäraselt, ent kell tiksus samavõrd halastamatult. Eilsel teivashüppetreeningul selgus, et sajaprotsendilist pingutust õlg endiselt ei talu.
«Tegelikult on olukord läinud siiamaani kogu aeg paremaks ja midagi hullu lahti ei ole, aga täiskoormust lihtsalt ei kannata,» nentis Pahapill. Nagu Pahapill sõnas, lubab õlg juba heitealasid ette võtta, kuid teivashüppes pole võimalik täishoolt hüpata.
Mullu Götzises isikliku rekordi 8398 punktini viinud Pahapill tunnistas, et ei soovi minna Londonisse poolkorralikku tulemust tegema. «Kui õlaga midagi uut ei juhtuks, siis mingi punktisumma saaksin ju ikka kirja, aga see pole see, mida mu hing tahab,» ütles Pahapill. Pealegi ei soovi 28-aastane Pahapill riskida edasise sportlaskarjääri ohtu seadmisega.
«Põhiline on minu jaoks praegu see, et saaksin terveks,» lausus ta. «Korraliku paranemiseni läheb doktor Rahu hinnangul veel vähemalt kuu aega, aga eks näis, kuidas mu organism olukorda reguleerib. Võtan asja rahulikult, nüüd ju enam kuskile kiiret pole,» viskas ta lõpetuseks kergelt naljagi.