Novosjolov võitles tulevaste vastastega ja torkis partnerit

Peep Pahv
, sporditoimetuse juhataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nikolai Novosjolov ja Marno Allika.
Nikolai Novosjolov ja Marno Allika. Foto: Liis Treimann

Endine maailmameister Nikolai Novosjolov tegi veel kaks päeva enne olümpiat pika ja raske treeningu.
 

«Treeningu käigus vehkleme täie tõsidusega punktide peale. Koljale hea tuju tekitamiseks ei saa ma meelega kaotada – ta saaks sellest kindlasti aru ja kui ei saaks, siis võiks ta ennast seetõttu valesti hinnata,» rääkis Londoni olümpial Eesti ühe suurema medalilootuse Nikolai Novosjolovi treeningupartneriks olev Marno Allika.

Esmaspäeva ennelõunal – vaid kaks päeva enne meeste epeevehklemise turniiri algust – tegi ta maailma edetabelijuhi elu korduvalt kibedaks.

Esmaspäeva ennelõuna. Hiiglasike mõõtmetega ExCeli spordihalli vehklemisareeni treeninguväljakul käib tõsine rassimine ja kostab vehklemisele iseloomulikku mõõkade kõlinat. Novosjolovi treening peab algama kell 11, kuid juba pool tundi vare

Kiiret pole kuhugi. Istet võttes õngitsevad mehed kotist välja suupisted, et enne pingutust keha kinnitada. Alles veerand tundi hiljem hakatakse end vehklemisvarustusse riietama, enne kostüümi pugemist kreemitab Novosjolov veel oma vasakut jalga ja kätt.

Vehklejaid mahub saali korraga päris palju – kõrvuti on maas 14 rada, ruumi kahes nurgas on väikesed telerid, kust treenivad atleedid vaatavad teisel pool seina asuval võistlus­areenil toimuvat.
«Meie jaoks on suurvõistluste eel korralik treenimine harjumuspärane. Siiani käisime vaheldumisi vehklemas, jõusaalis ja jooksmas. Praegu oleme ainult siin, treenime veel ka homme (täna – toim), ent siis juba kergemalt,» räägib Allika.

Murtud mõõk
Viis minutit puudub üheteistkümnest, kui Novosjolov alustab kerget sörkjooksu ja võimlemist, peagi ühineb temaga Allika. Edasi-tagasi rassimine kestab umbes 15 minutit, siis tõmbavad Eesti mehed maskid ette ja peavad maha pool tundi kestva korraliku võitluse.

Selle käigus juhtub nii mõndagi: ühe torke järel tunneb Novosjolov viimasel ajal häirivat valu alaseljas ja heidab korraks pikali, et venitada. Pisut hiljem torkab ta Allikale õnnetult põlve ja treeningukaaslasel kulub närvivalu ületamiseks pisut aega. Veel paar minutit hiljem murdub aga Allika mõõgal tera ja ta peab kotist õngitsema uue võitlusvahendi.

«Terade purunemist tuleb ikka ette. Mõistagi oleneb see treeningute arvust, kuid kümmekond tera läheb hooaja jooksul kindlasti. Päris odav lõbu see pole, ühe tera hind on 130 eurot. Kolja treeningupartnerina saan enamiku terasid temalt, alaliit ega olümpiakomitee pole mulle siia varustust jaganud. Oleme nagu omaette tegutsev seltskond – alaliiduga meil suurt pistmist pole,» tõdeb Allika.

Pool tundi veheldud, suruvad Novosjolov ja Allika kätt ning istuvad pingile puhkama. Kumbki tegeleb mõtetes iseendaga, pudelist rüübatakse vett, aga juttu ei aeta. Novosjolov lubab endale puhkust vaid viis minutit, siis haarab mõõga ja korraldab ukrainlase Dmitri Kravtšenkoga viieminutilise matši.

Vastaseks Euroopa meister
Pisut puhkust ja juba on ta vastaseks venelane Pavel Suhhov – mees, kellele ta hiljuti EMi finaalis kaotas. Pisut sõbralikku vestlust ja taas viis minutit vihast rassimist, mis lõpeb kahevõitlejatele omase käepigistusega. Hõlpu ei anta, juba ootab Novosjolov rajal Allikat.

«Treeningu alguses ei tundnud Kolja end kõige paremini, mõned lemmikasjad ei tulnud välja nii, nagu ta soovinuks. Seepärast tegi ta plaanis muudatuse ja otsis endale matše juurde, need aitasid tal lahti vehelda. Tegelikult ei peagi veel kaks päeva enne võistlust olema supervormis.

Treeningupartnerite valikul pole vähetähtis seegi, et esimesed vastased on tal paremakäelised, mina vehklen aga vasakuga. Erinevate vastastega vehklemine on kasulik, näites Kravtšenko on väga ebamugav vastane – lühike ja kiire,» selgitab Allika olümpiamehe tihedat vastaste vahetamist.

Treening on kestnud juba poolteist tundi ja mehed tilguvad higist, kuid see pole kõik. Allika tõmbab kätte paksema varruka ja Novosjolov hakkab teda sinna torkama. Tegemist on puhta tehnilise drilliga, kus Allika peab kehastuma topiseks.

«Paljudel sportlastel on sellise harjutuse ajal partneriks treener, nemad tõmbavad selga suured paksud vammused, ent meie neid ei kasuta. Võistlusvorm on piisavalt tugev, kannatan sellega ka rindu tulevad torked ära. Vehkleja jaoks on sellised harjutused samaväärsed kui korvpallurile trenni lõpus tehtavad visked – ranne tuleb soojas hoida,» tutvustab Allika vehklemise peensusi.

Paarkümmend minutit tehnika lihvimist ja kaks tundi kestnud treening saab läbi. Need, kes Eesti paariga samal ajal alustasid, on juba ammu lahkunud, mõned vehklejad on vahepeal juurde tulnud ja jõudnud juba samuti oma treeningukorra lõpetada.

Novosjolov on aga üdini professionaalne. Vähemalt veerand tundi kulub tal veel venitus- ja painutusharjutuste tegemiseks.

«Pärast treeningut me omavahel suurt analüüsi ei tee. Kolja on mõtlev sportlane ja suudab ise asjad enda jaoks selgeks teha. Kui midagi on vaja arutada, räägime bussis, teel olümpiakülla. Pärast me sellest enam ei räägi,» tõdeb Allika.
 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles