Rahulik, ent seesmiselt pulbitsev, endas kindel, tahtejõuline, analüüsiv – nende sõnadega iseloomustavad Euroopa sisemeistriks kroonitud Mikk Pahapilli teda tundvad inimesed.
Usk iseendasse aitab Mikk Pahapilli edasi
11. märts 2009, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Umbes kuus aastat tagasi tegi tulihingeline spordisõber ja väikestviisi äri ajav Urmas Randma metsajooksu. Keset sörkimist sigines ta mõtetesse üks idee. Nüüd, aastaid hiljem, võib seda nimetada Eesti kergejõustiku jaoks oluliseks hetkeks, sest alates sellest päevast on Mikk Pahapilli kõrval kindel toetaja ja abimees.
Loomulikult polnud Pahapill Randmale tundmatu suurus. Vastupidi, tegemist oli Saaremaalt pärit mehe lapsepõlvesõbra pojaga. Pahapillgi ju Saaremaa juurtega.
Tagantjärele on raske öelda, kas nad taipasid juba toona, et sellest tuleb väga pikaajaline koostöö, ent Randmale tuleb anda au – ta jätkas abistamist ka siis, kui paljud olid usu Pahapilli võimalustesse minetanud. Põhjuse selleks andis noore spordimehe iseloom.
«Kui õppisin Mikku lähemalt tundma, sai selgeks, et tegelen õige asjaga,» meenutab Randma. «Ning kui ta 21-aastasena kogus kümnevõistluses 8149 punkti, võis juba aimata, et tegelikult suudab ta palju rohkem.»
Värske tšempioni iseloomust rääkides viidatakse tavaliselt Pahapilli võimele pühenduda maksimaalselt ühe eesmärgi saavutamisele. Eesti Kergejõustikuliidu presidendi Erich Teigamägi sõnul tähendab see keskendumist hetkel kõige olulisemale tegevusele.
Pahapilli endine elukaaslane, samuti mitmevõistleja Kaie Kand täpsustab veelgi: «Tal on usk iseendasse, mis võimaldab probleemidest üle olla ning edasi töötada. Tänu sellele suutis ta ületada vaimselt väga keerulise pika vigastuste perioodi. Lisaks sobib talle väga hästi koostöö treener Remigija Nazarovienega.»
Varasemates usutlustes on Pahapill Nazarovienet ülistanud ning nimetanud teda oma edu nurgakiviks.
Ilmselt oli usk endasse ja treenerisse see, mis aitas pärast vigastust vähe treeninud Pahapilli mullu Pekingi olümpiale ning tänavu talvel pärast järjekordset traumat Euroopa sisemeistrivõistlustele Torinosse.
«Tegelikult jäi ju ettevalmistus poolikuks. Kolm nädalat tagasi ei saanud ta veel naelikutega joostagi. Kes sporti mõistab, saab aru, mida see tähendab,» nendib Randma. «Aga ta usaldab treenerit täielikult – kui ta seda ei teeks, poleks ka tulemust.»
Peaaegu kõik Pahapilli tundvad inimesed on viidanud 25-aastase mehe heale analüüsivõimele. Talle meeldib arutleda iseenda, ent ka teiste sportlaste tulemuste ning tegemiste üle.
Mõnede arvates võib aga liigne mõtlemine ja pidev asjade analüüsimine hakata sportlikku tulemust pärssima.
Seni on selle arvamuse esindajad siiski vähemuses ning kõrvalt vaadates tundub, et just oma tegevuse põhjalikust analüüsist on Pahapillile kasu tõusnud.
«Mida võib üldse liiga paljuks nimetada… kui see talle meeldib, pole ju palju,» mõtiskleb Teigamägi.
Tippsportlase elu peensusteni tundev Kand peab seda aga Pahapilli eriliseks võimeks. «Alaline asjade peale mõtlemine pole saanud talle takistuseks, vaid ta suudab selle oma kasuks tööle panna,» tõdeb ta. «Ta on pidevalt üleni spordis sees.»
Sport on Pahapilli ellu kuulunud lapsepõlvest peale ning selle eest on ta intervjuudes korduvalt tänanud oma isa Enri Pahapilli, kes selgitas talle juba väiksest peast spordi olemust ja põhimõtteid.
Pärast Tallinna Audentese spordikooli siirdumist sai sportimine aga Pahapilli päevade peamiseks osaks.
Üdini spordis olemist peab Teigamägi üheks Pahapilli plussiks, aga mitte ainsaks. «Esiteks – talle meeldib sport, mitte ainult mitmevõistlus, vaid ka teised alad. Teiseks – Randma näol on tal inimene, kellele Mikk saab igal hetkel toetada ning kes abistab teda asjades, mida pole võimalik koolis õppida,» selgitab Teigamägi. «Lihtne on võtta vastu sponsori raha, kuid ta suudab kasutada ka muud abi – seda võib nimetada koostööks, mida sooviks teistelegi sportlastele.»
Pahapill on loomult kinnine inimene ning vaid vähestel on õnnestunud talle tõeliselt lähedale pääseda.
Üks neist ongi korduvalt mainitud Randma, kes märgib, et on aastate jooksul noore spordimehega palju rääkinud – mitte ainult spordist, vaid ka maailmas toimuvast ja elust üldisemalt.
Seejuures kiidab Randma Pahapilli laia silmaringi.
«Ta on mõtleja tüüp, palju lugenud inimesena tunneb hästi geograafiat, arhitektuuri,» loetles Randma. «Ma ei taha teda niisama kiita, aga nii noore mehe kohta on tal väga lai silmaring.»
Vähemalt näiliselt haavumata on Pahapill ületanud ka elu keerdkäigud.
Paari viimase aasta sisse jäävad treenerivahetus – teda 8000 punkti meheks voolinud Andrei Nazarovi asendas viimase eksabikaasa Remigija Nazaroviene – ning karile jooksnud kooselu Kandiga.
«Ta pole kunagi isikliku elu probleeme välja näidanud, vaid jäänud igas olukorras sada protsenti spordimeheks. Miski pole suutnud ta treeninguid segada,» tunnustab Randma tippu rühkivat spordimeest.
Kas tõesti on tegemist raudsete närvide ja suure tahtejõuga ideaalse inimesega?
Kand ei kipu seda arvamust ümber lükkama, küll aga väidab, et pealtnäha ülimalt rahuliku kesta all peitub sisemiselt pulbitsev hing.
«Selleta pole võimalik spordis tippu jõuda,» keerab ta Pahapilli sellegi omaduse positiivseks.