Marek Niit: olümpiavõidust unistamine oleks naiivne

Peep Pahv
, sporditoimetuse juhataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Marek Niit Londonis.
Marek Niit Londonis. Foto: Liis Treimann

Eesti parim sprinter Marek Niit alustab laupäeval oma elu esimest olümpiavõistlust – 100 meetri jooksu eelringi. Igapäevaselt USAs õppiv ja harjutav mees saabus olümpiakülla juba nädal tagasi ja on viimase nelja aasta tähtsaima võistlusega kaasneva meluga kohanenud.

Postimees uuris Niidult olümpiaga kaasnevate kõige esimeste ja suuremate emotsioonide kohta.

Esimene mälestus  olümpiamängudest

«Olin vist viiene, kui Erika Salumäe võitis Barcelonas kulla – mingid mälupildikesed on mul sellest säilinud. Neli aastat hiljem peetud Ateena mängudest on eredalt meeles 100 meetri jooksu finaal, just see, kuidas Linford Christie seal valestardi tõttu diskvalifitseeriti.

Esimene kord, kui mõtles võimalusest olümpiamängudele pääsemisest.

«2007. aasta suvel tulin juunioride maailmameistriks ja jooksin Valgas 200 meetrit 20,69, seejärel hakkasin mõtlema, et võiksin tõesti ükskord olümpial joosta.

Kuigi mu vanemad tegelesid spordiga ja ma ise olen kasvanud «10 olümpiastardi» võistlusega, polnud mul endal kunagi erilist olümpiaunistust. Selles mõttes pole ma suur unistaja.»

Suurim emotsioon seoses olümpiaga.

«Kollektiivset joovastust tekitas Erki Noole olümpiakuld. Õppisin toona Kuressaare gümnaasiumis ja 1500 meetri ajaks lubati meid kõiki mingisse saali telerit vaatama – kogu kool oli kohal. Isiklikult on mulle jätnud alati kõige sügavama mulje 100 meetri jooksu finaalid – jah, igal juhul need!»

Suurim unistus seoses olümpiamängudega.

«Tahaksin joosta olümpiamängude finaalis, see oleks kindlasti väga võimas. Väga palju pole mul selleks võimalust jäänud – kas nüüd või nelja aasta pärast. Pigem on selle saavutamine reaalne just Rio de Janeiro olümpial. Olümpiavõidust unistamine oleks veidi naiivne.»

Suurim kuulsus, keda oled Londoni olümpiakülas kohanud.

«Täna (eile – toim) nägin Michael Phelpsi! Lisaks enamik korvpalliliigas NBA mängivaid mehi: Pau Gasol, Tony Parker, Andrei Kirilenko elab isegi meiega ühes majas. USA korvpalliässad elavad vist kõik kusagil linnas, olümpiakülas pole neid näha.

Usain Boltiga tegin ühel staadionil trenni ja pärast sõitsime sama bussiga olümpiakülla tagasi, kuid ta on minu enda alalt ja teda on seepärast raske hirmsaks staariks pidada. Tahaksin näha Roger Federeri, tema on küll selline staar, kellega tasuks isegi koos pilti teha. Telefoniga ühispildistamised on olümpiakülas väga kuum teema.»

Kõige huvitavam võistlus, mida Londonis näinud.

«Olen siin vaadanud igasuguseid asju, näiteks veepall tundus huvitav, käsin ka koos Martin Liivamäega ujulas. Mulle meeldib korvpalli vaadata. USA meeskond on äge, aga nende mängud on kõik ebavõrdsed… kas neile üldse keegi vastu saabki. Võib-olla Argentina või Hispaania.»

Kõige ebameeldivam asi Londoni olümpial.

«Ilm muidugi! Siin pole küll liiga külm, aga tuuline ja vihmane. Sprinterite jaoks pole see kuigi soodne, aga samas on siin jälle väga kiire rada. Tegelikult polegi siin eriti midagi ebameeldivat – meie elupaik on näiteks väga heas kohas, otse vaatega olümpiaparki. Huvitav, kas selliste korterite saamiseks tuli midagi eraldi maksta?»

Kõige suurem hirm siin olümpiamängudel.

See pole küll otseselt hirm, aga kõige tähtsam on end mitte vigastada. Seoses võistlustega on hirmu asemel hinges ärevus, ikkagi esimene olümpia.»

Niit sooviks joosta kõrvuti Boltiga

Nädal enne olümpia algust USAst Londonisse saabunud Marek Niit usub, et on paremas seisus kui juuni lõpus Helsingis toimunud EMil.

«Vahepeal pühendusime treeningutel ainult kiirusele ja startidele ning treener ütles, et võin siin ka 100 meetri jooksus midagi oodata,» rääkis Niit, kes tunneb end olümpiakülas treenides veidi imelikult. «Harjumatu on oma treeneri ja treeningukaaslasteta harjutada. Rasmus Mägi ja Grit Šadeiko on küll ka koos minuga harjutusväljakul, kuid tunnen end ikkagi kuidagi üksikuna.»

Treeningutel on Niit näinud ka olümpiavõitjat ja maailmarekordimeest Usain Bolti. «Ta lonkas staadionil ringi – oli sellise olekuga nagu alati, kuid näiteks tema treeningukaaslased tundusid märksa teravamad. Aga võib-olla ta lihtsalt kavaldas,» mõtiskles Niit ja lisas, et sooviks võistluses startida mõne väga kiire mehe kõrval. «Siis on näha, kaua ma näiteks Bolti kõrval püsin ja kas üldse püsin.» PM

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles