Seitse vahvat meest korvpallikoondise taustal

Peep Pahv
, Sporditoimetuse juhataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keio Kuhi (keskel) asub Eesti Korvpalliliidus peasekretäri ametisse.
Keio Kuhi (keskel) asub Eesti Korvpalliliidus peasekretäri ametisse. Foto: Mihkel Maripuu

Selleks, et korvpallurid saaksid platsil keskenduda ainult mängule, teevad treenerid ja abilised ära suure töö.
 

«Keio on kindlasti Eesti parim mänedžer. Oleks klubides ka asi nii hästi organiseeritud… Koondise juures on igatahes kõik tehtud tipptasemel,» kiitis Eesti korvpallikoondise peatreener Tiit Sokk tiimi mänedžeri Keio Kuhit.

«Arvestades veel meie võimalusi, on ta eriti tubli,» lisas abitreener Alar Varrak.
Eesti korvpallikoondise mängude ajal on lisaks palluritele varumeeste pingil ja selle taga või ees veel seitse meest. See, kes arvab, et mõnel inimesel on lihtsalt hea koht mängu jälgimiseks, eksib rängalt – neil kõigil on meeskonna mängu toimimiseks kanda oma oluline roll.

Treenerid Tiit Sokk, Alar Varrak ja Andres Sõber vastutavad mängu eest, üldfüüsilise treeneri ja massööri Priit Lehismetsa vastutada on mängijate üldine seisnud, doktor Kalle Põder ravib vigastusi ning mänedžer Keio Kuhi ja tema abiline Ivo Kitsing hoolitsevad selle eest, et mängijatel oleks kõik vajalik olemas ja kogu süsteem toimiks laitmatult.

Mõistagi on koondise kõige tähtsam mees peatreener Sokk. Kuid oluline on ka Varrak, kes peab vaatama läbi videod vastaste mänguga ja lõikama kokku komplekti olulisematest momentidest. Selle põhjal valitakse mängutaktika ja antakse palluritele ülevaade, kuidas kaitses tegutseda.

«Mängu ajal on Varraku õlul mänguliste asjade jälgimine, Sõber vaatab aga üldisemat pilti ja mängijaid eraldi, et kellel on parem päev ja kellel ei tule hästi välja. Oluline on ka tema roll meeste ergutaja ja innustajana,» selgitas Sokk. Sõber teeb täpselt sama tööd, mida mullu Gert Kullamäe.

Mängu ajal võtab Sokk enamiku otsuseid vastu ainuisikuliselt, ent kui asjad ei laabu, kuulab ta ka abiliste arvamust. «Näiteks enne minutilist vaheaega arutame mõned ideed kiiresti läbi, ise ei jõua ju kõike korraga jälgida,» kirjeldas Sokk töökorraldust. «Väga palju ei saa ma infot anda, minutiline vaheaeg saab lihtsalt nii kiiresti otsa,» lisas Varrak. Mõlema mehe sõnul peetakse
Euroopas vaheaja pikkusest kinni piinliku täpsusega.

Lehismets on korraga kahes rollis – tsükli alguses kavandab ta üldkehalist ettevalmistust ning viib mängude ja treeningute eel läbi soojendust, kuid samas peab ta massöörina hoolitsema ka pallurite lihaste eest.

«Kontrollitud inimene!» ei kõhkle Sokk Lehismetsa usaldamast. Koostöö alguses rääkis Sokk oma nägemusest ja andis Lehismetsale soovitusi, kuid järgmistel aastatel on meeste füüsise timmimine jäänudki peamiselt Lehismetsa õlule. Tegemist on end pidevalt täiendava spetsialistiga, kes teeb sama tööd ka Kalev/Cramos.

«Priit teab meeste seisundit kõige paremini ja kui ta arvab, et koormusi oleks vaja vähendada või üldse puhkust anda, siis teeb ta alati oma ettepanekud. Selles suhtes on ta tubli,» tunnustas Sokk.
Meeskonna arsti Kalle Põtra nimetas Sokk nähtamatuks tegelaseks, kes ei käi küll alati treeningutel kohal, ent kelle juures on pidevalt mõni koondislane ravil.

«Ükskõik, milline probleem meestel ei teki, ikka jõutakse Kalle juurde. Ta kas ravib ise või suunab mõne spetsialisti juurde edasi,» sõnas Sokk. «Väga suurt tööd tegi ta Rain Veidemani ja Joosep Toomega.»

Loo alguses Sokult ja Varrakult kiita saanud Kuhi tööpõld on lai. «Minu asi on kõik see, mis jääb lava taha – et kõik vajalik oleks olemas ning mängijatele ja treeneritele tööks tingimused loodud.

Tegemist on nii palju, et kui üks valiktsükkel lõpeb, alustan kohe järgmise ettevalmistamist. Mõne asjaga käib töö juba mitu aastat ette,» rääkis Kuhi ja tõi näiteks tänavuse Gruusia turniiri. Korralikul välisturniiril mängimine oli ettevalmistuse oluline osa.

Aasta ringi alaliidus palgal oleva Kuhi hoole all on kõik koondised meestest kuni noorteni, vedada tuleb treenerite toimkonna tegevust ja jälgida ka Audenteses toimuvat.

Mõistagi on Kuhi kõige tihedamad päevad just rahvusmeeskonna valiktsükli ajal. «Püüan teha nii, et treenerid ja mängijad saaksid keskenduda vaid oma põhiasjale ega peaks millegi muu pärast muretsema.

Minu töö saab tehtud siis, kui mäng algab,» lausus mees, kes korraldab kõik reisid, vastutab hotellide, söögikordade ja elementaarsete töötingimuste eest. Lisaks on tema õlul ka kodumängude korraldus ja teatud määral ka toetajate leidmine.

«Tänu varustust andvale sponsorile saime tänavu tagada mängijatele ja treeneritele ka selle, et neil oleks kõik vajalik olemas. Soovin, et näiteks Itaaliast tippklubist koondisse tulevad mängijad tunneksid end siin sama hästi,» rääkis Kuhi ja viitas ka Kitsingu rollile.

«Oleme läinud seda teed, et kõik vormid – mängu ja treeningu omad  –, rätikud ja muud asjad pestakse meie poolt ära. Mehed võivad tulla riietusruumi, käed taskus, riided on neid juba ootamas. Sellega tegelemine on Kitsingu töö.»

Sokk: valiktsükli ajal tuleb muu unustada
Eesti korvpallikoondise treenerite igapäevane leib tuleb lauale hoopis koduses meistriliigas meestega tegeledes ja noori juhendades.

Tänavusest hooajast TTÜ peatreeneriks olev Tiit Sokk tunnistas, et ei muretse koduklubis toimuva pärast. «Heino Lill on seal ja tegeleb meestega, Margus Tammaru õlul on üldkehaline ettevalmistus,» rääkis ta. «Valikturniiri ajal pole ma ise TTÜ meeskonna juurde jõudnud.

Sellel ajal tuleb kõik muu unustada, nii tugeva mahvi juures ei saa endale midagi muud lubada.»
Pärast koondisemängude lõppu kavatseb Sokk esmalt mõne päeva puhata ja alles siis TTÜ tegemistega liituda. «Seoses hiliste mängude ja varajaste lendudega on unevõlg juba päris suur. Vaatasime siin mängu videot ja ei saanud midagi aru. Magasin paar tundi ja uuesti vaadates oli kõik arusaadav,» tõdes ta.

Sokk jätkab ka omanimelises korvpallikoolis A-klassi poiste juhendamist, väiksemate jaoks ei jätku tal enam aega. Samasuguse ohverduse pidi tegema ka Alar Varrak, sest Kalev/Cramo abi­treenerina ootavad teda pikad sõidud. «Ma ei ole enam ühegi noortevõistkonna peatreener, ent võimalusel käin ikka abiks,» sõnas ta.

Tarva loots Andres Sõber on isegi koondise mängude vahel jõudnud Rakverre oma klubi treeningutele põigata. Muul ajal teeb töö ära abitreener Madis Putko. «Treeningutel kasutab ta minu süsteeme ja saab sellega hakkama küll. Madisest võib saada täitsa hea treener,» kiitis Sõber.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles