Reede hilisõhtul kohtus Eesti korvpallikoondis võõrsil oma viimaste aastate tugevaima vastase Serbiaga. Kaotust 63:88 võis eeldada, kuid nii mängijad kui ka treenerid rõhutasid, et EM-valiksarja tabeli suhtes on järgmised kohtumised olulisemad – juba täna mängitakse võõrsil Islandiga.
Postimees leidis heitlusest tippmeeskonnaga neli olulist punkti.
1. Eesti on võimeline vastast suruma
Eesti ja Serbia kohtumise vahvamate hetkede hulka kuulub vaieldamatult Gregor Arbeti kulp vastaste kardetud mängujuhile Miloš Teodošicile. See, kuidas Arbet esimestel minutitel serblast surus, oli tipptasemel kaitsemängu näide, paraku kadus vahetustega ka esialgu eestlastele edu toonud surve.
«Tahtsime Serbiat tugeva survega üllatada ja saime sellega ka hakkama. Soovisime survet edasi hoida, kuid just siis tegime paar pallikaotust ja vastane tabas mitu kolmest. Kõik see lõi meie mängu rütmist välja,» rääkis Sokk ja selgitas ka palju kõneainet pakkunud Martin Dorbeku platsile saatmist. «Kaitses on ta väga tubli ja tema abil lootsime survet hoida, paraku sattus Martini mängu tulek hetkele, kui Serbia hakkas ka ise tugevamini suruma. Tegin vea, oleksin pidanud leidma talle mänguminuteid juba eelmistes kohtumistes, siis tundnuks ta end platsil kindlamalt.»
See, mida mängus Serbiaga õnnestus teha vaid viis minutit, peaks pisut nõrgemate vastastega õnnestuma märksa kauem. Ilmselt on just vastase mängujuhi surumine ja palliga meeste ootamatu karpi võtmine üks Eesti edu aluseid.
2. Vaimset ärakukkumist suudeti vältida
Kuigi vaid kõrgel tasemel palluritest koosnev Serbia tegi juba esimesel poolajal selgeks, et on Eestist klassi võrra parem meeskond, õnnestus eestlastel täielikku rongi alla jäämist vältida. Teisel poolajal võideldi mehiselt ja viimane veerandaeg isegi võideti.
Loomulikult võib alati öelda, et serblased lasid jala sirgu ja mängitasid peamiselt vahetusmehi, kuid see oleks vaid pool tõde. Needsamad vahetusmehed peavad igas olukorras andma endast maksimumi ja vanahärrast peatreener Dušan Ivkovic ei luba kellelgi platsil lolli mängida. Kui Eesti sai järjest paar kerget korvi, võttis ta kohe aja maha, kui aga 21-aastane Danilo Andjusic tabas lõpu eel kolmese, kamandas peatreener ta paariks sekundiks enda juurde ja korraldas ägedate žestide saatel mehele peapesu. Põhjus oli lihtne – Kristo Saage sai eestlaste eelmisel rünnakul liiga vabalt viskele ja tabas…
«Meie jaoks oli oluline, et suutsime teisel poolajal mängu tasakaalus hoida,» märkis Eesti koondises tsentri rolli täitnud Janar Talts. «Mängus oli veel positiivset, näiteks väike pallikaotuste arv. Igatahes meie riietusruumis polnud negatiivsust tunda ja kaotus meie vaimu ei murdnud.»
3. Lauavõitluseks napib jõudu ja oskusi
Eesti koondis sai teist mängu järjest lauavõitluses valusalt lüüa, seekord 29:50, ja mis peamine, ründelaud kaotati koguni 9:19.
Kuigi Eesti koondise treenerid ja mängijad rõhutasid enne mängu, et lauavõitluses peavad osalema kõik viis meest, ei suudetud platsil seda nõudmist täita. Kuid see polnud ainus probleem – hätta jäädi ka kõige elementaarsema blokeerimisega. Harvad polnud juhud, kui Eesti mängijad lubasid vastasel enda selja tagant välja hüpata või ennast lihtsalt korvi alla suruda.
«Mitu korda tekkis olukord, kus vastane sai kaks või kolm korda järjest rünnata ja meie mängijad pidid vahepeal terve minuti järjest kaitses tegutsema. See väsitab ja mõjub ka vaimule kurnavalt,» märkis Tiit Sokk.
Lauavõitluses allajäämine tähendab aga seda, et vastane saab mängu jooksul rohkem võimalusi pealeviseteks. Tugevamad võistkonnad kasutavad selle ära ja nii on nende üle võitu raske loota.
4. Kergekäelised kolmesed ja teravuse puudumine
«Võtsime liiga kergekäeliselt kolmepunktiviskeid,» tõdes Tiit Sokk. Tõepoolest, kohtumises Serbiaga lõpetati mõned rünnakud kõigest paari sekundiga.
Sama ootamatuid viskeid tehti ka positsioonirünnakutel. «Kui vastane võetakse üks ühe vastu ette ja palliga murtakse korvi alla ning sealt söödetakse uuesti välja vabale mängijale, on vise igati õige, aga meil võeti viskeid ilma teravusi loomata,» selgitas Sokk. Selline mängustiil ajab aga visete tasakaalu paigast ära. Mängus Serbiaga visati kolmese joone tagant 35 korda, kahepunktiviskeid tehti aga 29. Paraku oli kaugvisete tabavusprotsent vilets, teravuse puudumisele viitavad ka vaid neli vabaviset.
Sellise mängustiili taga võib olla kartus vastase võimsuse ees. Mängus Slovakkia ja Iisraeliga oli teravust rohkem. Kahes järgmises matšis tuleb üks ühe vastu mäng taas üles leida.
Korvpall
EM-valikturniiri tabeliseis
1. Montenegro 4 võitu / 0 kaotust, 2. Serbia 3/1, 3. Eesti 2/2, 4. Iisrael 2/2, 5. Island 1/3, 6. Slovakkia 0/4.
o