Läinud nädalal juunioride GP-etapiga alanud uuest hooajast on iluuisutajatel tiitlivõistlustele pääsemiseks vaja täita varasemast karmimad nõuded.
Uus süsteem teeb Eesti uisutajate elu raskemaks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Piltlikult öeldes, kui meeste kõrgushüppes võidetakse 2.35ga kuldmedal, siis selleks, et üldse maailmameistrivõistlustele saada, tuleb hüpata 2.25 või 2.30,» kommenteeris Eesti Uisuliidu peasekretär Gunnar Kuura.
Nimelt, kui viimasel kahel aastal taaselustati eelvõistlused, siis suvisel Rahvusvahelise Uisuliidu (ISU) kongressil otsustati, et see formaat ei vastanud ootustele, ning süsteemi muudeti. Nüüd tuleb nii Euroopa meistrivõistlustele, maailmameistrivõistlustele kui juunioride MMile pääsemiseks täita vaid tehnilised nõuded, mis on aga üsna kõrged.
«Karmimad reeglid võeti vastu selleks, et vältida olukorda, kus riigid saadavad võistlustele keskpäraseid või nõrku võistlejaid,» selgitas Kuura. «Varem oli koht riigil, mitte uisutajail, ja oli juhtumeid, kus üks uisutaja võistles koha välja, aga tema asemel saadeti väga nõrk võistleja, kes ometi pääses kvalifikatsioonita lõppvõistlusele.»
«Teine muudatuse põhjus oli televisioon – lepingute järgi peavad televisioonifirmad ülekande tegema kogu lühi- või vabakavast, aga kui kvalifikatsiooninorme poleks, paisuks võistlejate arv väga suureks,» lisas Kuura. «Lihtsalt vähendatakse, nagu öeldakse, turistide arvu.»
Kuigi tehnilise skoori normid olid ISU reeglites juba varem, on uued normatiivid kõvasti kõrgemad. Näiteks naiste üksiksõidus tuleb MMile pääsemiseks ISU kalendrisse kuuluval võistlusel nüüd tehniliste elementide sooritamise eest teenida lühikavas vähemalt 28 ja vabakavas 48 punkti, varem vastavalt 15 ja 25 punkti, ehk st norm on pea poole võrra kasvanud.
«Positiivne on see, et neid ei pea täitma ühel võistlusel, vaid võib püüda ka erinevatel rahvusvahelistel võistlustel – tingimus on, et see võistlus kuulub ISU kalendrisse –, mitte aga näiteks riikide meistrivõistlustel,» rääkis Kuura. «Arvesse lähevad nii mullusel kui algaval hooajal teenitud punktid.»
Sel aastal EMil 11. ja MMil 13. koha saanud Jelena Gleboval on mõlema kava EM- ja MM-norm täidetud, lisaks temale saaks EMil ja MMil võistelda Gerli Liinamäe, kes samuti eelmisel hooajal vajaminevad punktisummad kogus. Jäätantsijatel Irina Štorkil ja Taavi Rannal on EM-normatiivid täidetud, kuid MM-norm on neil olemas vaid lühitantsus. «Neil on veel terve hooaeg aega vajalikke punkte koguda,» arvas Kuura. «Aga rohkem meie uisutajatest normi täitnuid pole ja kuna punktid on kõrged, siis ilmselt ei täida ka. Pole väga roosiline see meie seis hooaja alguses, aga eks näis, kuidas minema hakkab.»
Kuura nentis, et kuigi muudatus teeb Eesti uisutajate elu raskemaks, on see siiski vajalik. «Teatud määral peaks maailma tipptasemel mingi regulatsioon ikka olema, et tõesti võistleks kõrge tasemega sportlased, kogemuse omandamine võib toimuda natuke väiksema tähtsusega võistlustel,» mõtiskles ta. «Londoni olümpiamängudelgi oli näha ühes naiste jooksus, kuidas võitjad läksid juba riietusruumi, aga üks alles lonkis rajal. Aga eks iga föderatsioon teeb ise oma otsused.»
Eesti Uisuliit paneb oma kriteeriumid paika septembrikuisel juhatuse koosolekul. «Kindlasti on üheks tingimuseks ISU normid – võid ju olla Eesti meister ja kandideerida tiitlivõistlusele, aga kui norm pole täidetud, siis lihtsalt ei saa minna,» tõdes Kuura.
Glebova teeb tänavu hooaja avastardi septembri lõpus Oberstdorfis peetaval Nebelhorni Trophyl, Liinamäe septembri keskel juunioride GP-etapil Linzis ning Štork ja Rand oktoobri alguses Finlandia Trophyl.