Eesti korvpallikoondis kohtub laupäeval tähtsas mängus Euroopa tippudega.
Eestil on veel võimalus – teoreetiline, aga ikkagi…
7. september 2012, 09:10
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kolm nädalat tagasi poleks küll julgenud arvata, et enne mängu Serbiaga saame rääkida sellest, et meil on veel võimalus pääseda finaalturniirile,» sõnas Eesti korvpallikoondise peatreener Tiit Sokk. Kuid spordis juhtub ka ootamatuid asju ning vaatamata sellele, et Eesti koondis on valiksarjas kaks viimast kohtumist kaotanud, on vähemalt teoreetiline edasipääsuvõimalus säilinud.
Tõsi, kõik ei sõltu enam ainult eestlastest, ent üks õnneliku stsenaariumi alus on see, et Eesti suudab viimastes voorudes alistada kodus Serbia ja Islandi ning lõpetada valikturniiri kuue võidu ja nelja kaotusega. Kui vähemalt üks mäng kaotatakse, on lootused läinud.
Arvestame siiski võitudega. Alagrupis kolmandaks tulemiseks oleks kõige kindlam variant, et Serbia kaotaks lisaks Eestile ka viimases mängus kodus Iisraelile. Sellisel juhul olekski Eesti alagrupis kolmas.
Teine võimalus avaneb siis, kui Iisrael kaotab esmalt kodus Slovakkiale ja seejärel võõrsil ka Serbiale. Sellisel juhul koguksid nii Serbia kui ka Eesti Iisraelist rohkem võite. Otse edasipääsu otsustaks siis nende omavaheliste mängude korvide vahe, kuid teisel meeskonnal oleks võimalus proovida õnne konkurentsis ülejäänud 3. koha omanikega. Alagrupi võitjas pole kahtlust, selleks saab senini kaotuseta püsiv Montenegro.
Teoretiseerida on mõnus, kuid kas Eestil on üldse mingitki lootust homme Serbiale vastu hakata? Vastas on ju ikkagi üks Euroopa parimaid treenereid Dušan Ivkovic ja tema juhtimise all ekstraklassi pallurid Miloš Teodošic ja Nenad Kristic ning lisaks veel hulk lihtsalt väga heal tasemel mängumehi.
Kuid kogu see seltskond kaotas valikturniiri jooksul kaks korda Montenegrole ja korra Iisraelile… Mõistagi tähendaks Eesti võit suurt üllatust, kuid kolmapäeva hilisõhtul Montenegros peetud kohtumise põhjal polegi seis päris lootusetu.
Eesti küll kaotas alagrupi valitsejale 67:76, ent püsis viimase minutini mängus – jõudes mitu korda kuue punkti kaugusele. «Kui esimesed minutid kõrvale jätta, tegime väga korraliku esituse. Minu arvates oli see üldpildilt meie selle valiksarja parim mäng,» hindas Sokk. «Kõik olid mänguks valmis ja platsil peeti varem paikapandud plaanist hästi kinni.»
Eestlastele maksis kätte vilets algus, kui vastane lubati juhtima 10:0, ning see vahe püsis sisuliselt kogu kohtumise.
«Mõned nende kolmesed olid täitsa sellised, et … Meie plaan oli kindlustada korvialust, et meid sealt puruks ei rebitaks. Kui vastane viskab meid kolmestega surnuks, pole midagi teha,» selgitas Sokk. Montenegro mängijaid tabasidki kolmeseid väga hästi.
Eesti koondise peatreener juhtis tähelepanu ka sellele, et kogu mängu jooksul teeniti vaid neli vabaviset. Väljakuperemehed teenisid aga selle elemendiga paarkümmend punkti rohkem.