«Võitsime olümpiakvalifikatsiooni, saime MK-medali ja olime olümpial neljandad, EMil panime aastale kuldse lõpu,» vaatas Eesti paarisaerulise neljapaadi eessõudja Kaspar Taimsoo pärast Euroopa meistriks tulekut lõppenud hooajale tagasi. «Tegelikult ju väga kõvad tulemused, ei peaks üldse häbenema. Aga ma oleksin piltlikult öeldes valmis kõik oma elu jooksul võidetud medalid olümpiamedali vastu vahetama, sellele pole võrdväärset.»
«Kripeldus on ikka hinges, usun, et kõigi ootused olümpiaks olid kõrgemad kui 4. koht,» jätkas ta. «Uskusin lõpuni, et saame ikka hakkama, aga mitte veel sel aastal. Kuid mis seal ikka, pead norgu ei lase ja maailm otsa ei lõpe, tegelikult on kõik hästi.»
Itaalias Vareses peetud Euroopa meistrivõistlustel näitas Eesti neljapaat, kuhu lisaks Taimsoole kuuluvad Tõnu Endrekson, Allar Raja ja Andrei Jämsä, igas sõidus võimsat minekut. Finaalsõidus jagus tasavägist heitlust esimesele 200 meetrile, seejärel läks Eesti oma teed ja võidutses lõpuks ajaga 5.47,91. Hõbemedali võitis Ukraina (5.51,18) ja pronksi Sloveenia (5.53,03).
«Mul on ääretult hea meel, et see kuld tuli. Mul on hea meel, et suutsime selle võita soliidse eduga. Mul on hea meel, et meeskond tegi oma tööd täpselt nii, nagu pidi, ja et selle eest jõuab meieni ka vääriline tasu,» lausus paatkonna noorim liige, 25-aastane Taimsoo. «See on ka tähtis, kuna tagab meile ettevalmistusvahendid ja muu sinna juurde käiva, see annab kõigile neljale mehele kaheks aastaks piisava finantsi.»
«Kripeldus on ikka hinges, usun, et kõigi ootused olümpiaks olid kõrgemad kui 4. koht.»
Konkurentsi üle ei saa kurta
Kokku oli Vareses võistlustules 13 paatkonda, eestlasi Londoni olümpial edestanud Horvaatia ja Saksamaa osa ei võtnud. «Kui me poleks kulda võitnud, tähendanuks see kindlasti, et sõitsime alla oma võimete, aga tegime oma töö ära,» mõtiskles Taimsoo. «Eks see on igaühe enda otsustada, kas ta tuleb EMile või mitte, kuid konkurentsi üle kurta küll ei saanud, päris palju tugevaid oli kohal.»
Seda, milline on mullu sügisel kokku pandud neljapaadi tulevik, ei osanud Taimsoo veel kommenteerida. «Ma ei oska praegu veel öelda, ma ei tea, kas see neljane jätkab,» tunnistas ta. «Olümpia neljas on ju maailma neljas, see pole kehv tulemus, aga kui aus olla, siis ma ei oska öelda, kui suur on selle paatkonna tegelik potentsiaal. Võib-olla libistaks mõned pronksid kuskilt välja, aga ma ei julge väita, et enamat. Olümpial kaotasime ikka päris korralikult.»
Täna jõuavad mehed Eestisse, lähiajal vaadatakse üheskoos lõppenud hooajale tagasi ning pärast mõttepausi peaks selguma, kuidas edasi minnakse. «Pole ju välistatud, et keegi neljapaadist ei soovi enam selles koosseisus jätkata,» nentis Taimsoo. «Minu arvates on põhiline, et kõik teevad trenni edasi. Võib-olla tasuks just südamerahustuseks midagi muud proovida ja paari aasta pärast uuesti kokku istuda.»
Pajusalu unistas finaalist
Vareses rõõmustas fänne ka Kaisa Pajusalu, kes võitis naiste ühepaadil pronksmedali. Varem juunioride seas medaleid võitnud 23-aastasele pärnakale on see karjääri esimene täiskasvanute tiitlivõistluste medal. «Kui EMile tulin, unistasin finaalipääsemisest,» avaldas Pajusalu. «Olen medali üle väga õnnelik!»
Finaalis ebaõnnestus Pajusalul start, kuid õnneks see medalivõitu ei vääranud. «Tegin esimese tõmbe natuke vee pealt, sõudjate keeles tegin konna, aga väga palju maha ei jäänud, võtsin end kokku ja sain sõidu käima,» rääkis ta. «Ise olen sõiduga päris rahul, andsin endast kõik. Olin küll päris pikalt hõbedal, kuid ma ei saa öelda, et mul oleks kahju – proovisin, aga olen pronksi üle väga õnnelik!»
Pajusalu arvates tuli talle kasuks Londoni olümpialt napilt eemale jäämine. «Pole halba ilma heata. Muidugi olin kurb, aga see oli vajalik katsumus,» mõtiskles Pajusalu. «Olen ennast lohutanud sellega, et ilmselt oleksin olümpial seekord olnud ainult osavõtja. Tundub võib-olla natuke karm, aga samas võib-olla on hea, et ma olümpiale ei saanud, selle võrra pingutan rohkem.»
Eesti paarisaeruline kahepaat koosseisus Sten-Erik Anderson ja Kaur Kuslap oli B-finaalis kolmas, lõpetades kokkuvõttes 9. kohaga.