Lepp: peatreeneriks saamise otsust ootasin palju varem

Peep Pahv
, Sporditoimetuse juhataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti käsipallikoondise peatreener Jüri Lepp.
Eesti käsipallikoondise peatreener Jüri Lepp. Foto: Liis Treimann

«Treenerina võitsin tänavu kolm tiitlit, kuid kaotasin kolm treenerikohta,» lausus käsipallitreener Jüri Lepp tänavu mais. Äsja oli tema juhendatav HC Kehra võitnud Eesti meistri tiitli, ent kogenud treener ei saanud hetke täiel rinnal nautida – meele tegi mõruks teadmine, et teda pole lastud tagasi Eesti koondise tüüri juurde. Eile võis ta aga lõpuks kergendatult ohata – alaliidu juhatus kinnitas ta rahvusmeeskonna peatreeneriks.


«Ootasin, et see otsus oleks tehtud juba varem, nüüd jääb meil esimesteks mängudeks valmistumiseks vähe aega,» sõnas Lepp eile õhtul pärast koduklubi treeningu lõpetamist. Mõni minut varem oli ta saanud teada, et juhatus andis talle peatreeneri volitused. «Soovisin seda kohta ja hakkan nüüd kohe tegutsema.»

Pärast seda, kui viimased aastad koondist juhendanud Kalmer Musting teatas, et ei soovi selles ametis jätkata, kuulutati välja konkurss. Alaliidu juhatusele saabus aga vaid üks avaldus – Jüri Lepalt. Millegipärast ei kiirustanud koduse käsipalli juhid peatreeneri tooli Lepale usaldama. Enne lõpliku otsuse langetamist tahtsid nad teada, kes hakkavad teda selles töös abistama.

Lepp pidas abiliste leidmiseks pikki läbirääkimisi. Lõpuks soostus teise treeneri rolliga Tarmo Volt – mees, kes 11 aastat tagasi ise peatreenerina tegutses. Füsioterapeudiks kauples Lepp Kehra klubiski sama tööd tegeva Kristiina Lindi.

«Rääkisin erinevate inimestega ja see kõik võttis aega. Abiliste leidmine polnud lihtne, tänapäeval on inimesed ju nii hõivatud, kuid usun, et mul õnnestus kokku panna hea meeskond,» rääkis ta.

Lepal pole see kaugeltki esimene kord koondist vedada. Pärast Eesti taasiseseisvumist juhendas ta riigi esindusmeeskonda kümmekond aastat. Ameti pani ta omal soovil maha 2001. aastal – selleks et Kehras oma koduklubi paremini üles ehitada. Eile tunnistas ta, et toonasel sammul oli veel üks põhjus. «Poeg Risto hakkas jõudma koondise piirile. Ma ei pidanud eetiliseks jätkata peatreenerina koondises, kus poeg on mängujuht,» nentis ta.

See oli valus otsus. Lepp oli juhendanud Eesti esindusmeeskonda juba 1986. aastast saadik, seega kokku 15 aastat. Nüüd on 53-aastane mees taas tüüri juures.

Tegelikult on just Risto Lepp ainus side toonase ja praeguse koondise vahel. Noore mehena jõudis ta mõne korra istuda ka isa juhendatava koondise pingiotsal. Ilmselt mahub ta Jüri Lepa valikusse nüüdki, ent juba väga kogenud mängijana ei kuulu ta peatreeneri hinnangul enam põhijõudude hulka. Hea varumehena on ta aga kindlasti omal kohal.

Peatreenerina on Lepa esimeseks tööks haarata telefon ja helistada läbi kõik need mehed, keda ta soovib koondises näha. Meeskond koguneb 29. oktoobril, kaks päeva hiljem kohtutakse EM-valikturniiril Iirimaaga, veel kolme päeva möödudes Belgiaga.

«Ma ei soovinud enne peatreeneriks kinnitamist meestega rääkida. Nüüd tuleb uuri­da, millises seisundis keegi on – vestelda mängijate endiga ja rääkida ka teiste inimestega,» kirjeldas Lepp oma esimesi ülesandeid. «Pilt tuleb selgeks saada, siis saab otsustada, milliste meestega valikmängudele vastu minna.»

Lepp tunnustas küll vahepealsetel aastatel peatreenerina tegutsenud meeste tööd, kuid märkis, et endise mängujuhina kavatseb ta esmajärjekorras muuta meeskonna rünnaku ülesehitust. Muudatusi teha pole lihtne, kuna ühistreeninguteks jääb vähe aega, kontrollmängudest pole mõtet rääkidagi. «Paneme plaani paika ja vastavalt sellele valime ka koondisse mängijad. Meeskonna stiil natuke muutub – minu meeskonnad on alati minu nägu,» lausus peatreener.

Lepa hinnangul on Eesti käsipallis valitsev olukord parem kui 11 aastat tagasi. Ta märkis, et vähemalt kaks klubi – Põlva ja Kehra – harjutavad iga päev, maksavad meestele palka ja on professionaalsel tasemel. Lisaks mängib palju mehi piiritagustes liigades. Kõik see muudab treeneri elu kergemaks.

Esialgu sõlmiti Lepaga 1+1 leping. Esimesed vahekokkuvõtted tehakse tuleva aasta
30. juunil, kui valiksarja esimene etapp läbi saab. Kui Lepa tegevusega ollakse rahul, saab ta peatreenerina jätkata.

«Valiksarja esimeses osas pole liiga tugevad vastased, seepärast ei tohi me rahulduda vaid nende üksikute mängudega,» leidis Lepp. «Koostöös alaliiduga peame leidma võimalusi mängida meist kõrgemal tasemel meeskondadega, ainult siis võib loota edasist arengut.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles