Suusatajad tõmbavad kulusid kokku

Peep Pahv
, Sporditoimetuse juhataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti suusakoondislased peavad kõvasti rajal pingutama, et taas võimalike sponsorite usaldust võita.
Eesti suusakoondislased peavad kõvasti rajal pingutama, et taas võimalike sponsorite usaldust võita. Foto: Raigo Pajula

Kahanenud eelarve sunnib suusajuhte tõsiselt kaaluma, kui suure koosseisuga MK-etappidel võistelda.
 


Möödas on ajad, kui Eesti suusatamise eliit sõitis ringi sponsoritelt saadud luksusmaasturitega ja isegi B-koondise liikmele eraldati lahkete toetajate poolt sõiduvahend ning neist mõni julges nuriseda selle väiksuse üle. Sponsorite rahakotiraudu on koomale surunud või sootuks sulgenud mainet kahjustav dopingulugu, säravate tippmeeste puudumine ja mõistagi ka keeruline majandusseis.   

«Võrreldes kevadel plaanituga vähenes suusakoondise eelarve 20 protsenti ning pole võimatu, et see väheneb veel mõne protsendi võrra,» tunnistas Eesti Suusaliidu peasekretär Margus Hernits. Tegemist on suure osaga, mis paratamatult mõjutab suusatajate hooajaks valmistumist ja seab piirid ka võistlusreiside korraldamisele.

Otsitakse sponsoreid

«Kesk-Euroopas ja ookeani taga toimuvate etappide suhtes tuleb tõsiselt mõtelda, kas sinna on mõtet kedagi saata, kuid Skandinaavias ja mujal läheduses toimuvatest MK-etappidest tuleb kindlasti osa võtta,» vaagis suusaliidu juhatuse liige, endine tippsõitja Jaak Mae. «Kui raha on vähe, tuleb ka mõned vahepealsed treeningulaagrid korraldada Eestis. Spordimeest ei tohiks see segada.»

Juhatuse liikmena püüab Mae ka ise suusatamisse sponsorraha leida. Tema enda sportimise tippaegadega võrreldes on see aga palju keerulisem ülesanne. Mae sõnul ei langeta firmad enam emotsioonidest lähtuvaid otsuseid, vaid jälgivad, kui palju aitab ühe või teise spordiala toetamine kaasa turunduslike eesmärkide täitmisele. «Olen tegelenud peamiselt sportlastele isiklike sponsorite otsimisega. Kõik käigud tuleb korralikult planeerida ja oma pakkumised ning projektid läbi kaaluda,» rääkis ta.

Kuigi raha napib, pole suusaliidu murdmaasuusatamise spordidirektori Raul Olle sõnul ükski treeningulaager ära jäänud, küll on neid aga korraldatud tavapärasest lühemalt ja kasinamates tingimustes. Praegugi koguvad Eesti suusatajad treeningukilomeetreid Ramsaus ning enamikule on see seal tänavu juba teine treeningulaager.

«Nagu näha, saab ka väiksemate vahenditega trenni teha,» tõdes Olle ja lisas, et Ramsaust naastes ootab suusatajaid järgmise sihtkohana traditsiooniline laagripaik Olosel. Seal peetakse ka maha esimene tõsine kontrollvõistlus, mille põhjal moodustatakse koondis Gällivare MK-etapiks.

Eesti saab MK-etapil saata meestest starti neli sprinterit ja kolm tavadistantside sõitjat, naistel kolm ja kaks. Kahel esimesel MK-etapil kasutatakse ka ilmselt ära kogu kvoot. Nende võistluste põhjal tehakse ka tulevikuplaane.

«Detsembris on kaks MK-etappi Kanadas, sinna me kindlasti ei lähe, vaid osaleme samal ajal tugeval Skandinaavia karikavõistluste etapil,» rääkis Olle. «Siis otsustame ka selle, millise koosseisuga läheme ­Tour de Skile.»

Hernitsa sõnul saabubki suusatajate jaoks esimene tõehetk juba kahe esimese MK-etapi järel. «Kindlasti ei võta me midagi neilt, kes on võimelised näitama häid tulemusi. Kuid need, kelle kohad jäävad viletsaks, peavad järgmistele MK-etappidele sõitma oma sponsorite toel,» teatas ta karmi tõe ja lisas, et näiteks MMile sõidetakse ikkagi maksimaalselt suure koondisega, kuna sellest sõltub FISi toetus.   

Laskesuusatajatega ühte?

Kuigi viimastel aastatel on suuri ootusi pandud sprinteritele, loodavad Mae ja Olle ka tavadistantside sõitjatele. Selliste meeste suutlikkus on oluline kasvõi Tour de Ski mõttes, et eestlastel oleks kedagi läbi võistluse jälgida. Ühtlasi on see tähtis ka teleülekannete jaoks toetajate leidmisel. Teleülekanded tähendavad aga omakorda toetajatele parema väljundi pakkumise võimalust.

Kulude kokkuhoiule mõeldes oleks veel üks võimalus. Umbes aasta tagasi rääkis suusaliidu president Sandor Liive laskesuusatajatega ühise alaliidu moodustamisest. Seni pole aga sõnadelt tegudele üle mindud, kuigi Saksamaalt on positiivne näida kohe võtta.

Suusatajate jaoks oleks präänikuks see, kui tänu laskesuusatajatele pääseksid nad ligi kaitsejõudude finantseeringule – just see olevat ka Saksamaal ühise liidu üks aluseid. Laskesuusatajad saaksid aga omakorda lõigata kasu murdmaasuusatamise paremini toimivast alaliidu süsteemist.

Kuigi Hernitsa sõnul püütakse läbi ühisürituste teineteisele läheneda, pole laskesuusatamise föderatsiooni peasekretäri Kristjan Oja sõnul asja tõsiselt kaalutud. «Kindlasti on sellel oma plussid ja miinused ning kõik need küsimused tuleb läbi arutada,» nentis ta. «Ilmselt võtaks liitumise protsess aega kaks või kolm aastat, kuid praegu pole me selle mõttega edasi töötanud.»

Otepää MK-etapp pääseb 2015. aasta kalendrisse

Rahvusvahelise Suusaliidu (FIS) töökoosolekul otsustati, et järgmine kord on Otepääl võimalik murdmaasuusatamise MK-etapp korraldada 2015. aastal. Sealt edasi peaks siiani Eesti üheks olulisemaks spordisündmuseks olev üritus toimuma üle aasta.

«Korraldajad riigid jagati kolme gruppi: esimeses olid need, kus MK-etapp toimub iga aasta, teise kuulusid need riigid, kus etapp hakkab toimuma üle aasta, kolmanda seltskonna moodustavad aga uued soovijad. Meie kuulume teise gruppi,» rääkis FISi kalendrikomisjoni kuuluv Jaak Mae. «Lisaks meile hakkavad üle aasta etappi korraldama Tšehhi, Sloveenia ja Prantsusmaa. Seejuures Sloveenia peab Rogla etapiga ootama 2016. aas­tani.»

Mae sõnul arvestati riikide gruppidesse jagamisel Rahvuste karika punkte, FISi sponsorite esindatust, teleauditooriumi ja korraldamisele antud hinnanguid. Otepää pälvis maksimumpunktid vaid viimases kategoorias.
MK-etappide korraldusõiguste jagamise põhimõtete selgitamine oli juba kevadel paljude väiksemate suusariikide põhiküsimus. Sügiseseks koosolekuks saidki kriteeriumid paika. «Vahepealsetel aastatel on võimalik kalendrisse pääseda juhul, kui keegi loobub või ei saa korraldamisega hakkama. Niisama taotluse esitamisel pole ilmselt mõtet,» nentis Mae.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles