Eveli Saue uus lähenemine – nautida ja mõelda vähem tulemustele

Kuna eelmine hooaeg läks Eesti laskesuusatajatel suures osas aia taha, ei hakanud nad tänavu targu suuri veksleid välja käima. «Põhieesmärk on täpselt lasta ja kiiresti sõita,» jäi Eveli Saue suhteliselt tagasihoidlikuks.

Eelmise hooaja kõige tähtsamal võistlusel ehk maailmameistrivõistlustel Lõuna-Koreas Pyeong­changis jäi Eesti koondise parimaks individuaalseks tulemuseks Kadri Lehtla 28. koht sprindis, ülejäänud koondise liidrid ei suutnud võimetekohaseid tulemusi kirja saada.

MK-sarja üldarvestuses sai Saue eestlannade parimana 40. koha, meestest lõpetas Roland Lessing hooaja üldarvestuses 61. kohaga.

Mis vahepeal muutunud on? Koondis on läbinud seitse ettevalmistuslaagrit ning pidanud maha ka paar kontrollvõistlust, esimene tõsisem start seisab ees sel nädalavahetusel Rootsis Idres IBU karikasarja avaetapil, MK-sari saab avalöögi järgmisel nädalal Östersundis.

«Eesmärkide osas oluliselt midagi muutunud pole, peamine on täpselt lasta ja kiiresti sõita,» selgitas Saue. «Vancouveri olümpial tahaksin Torino kohad üle sõita (Torinos sai Saue sprindis 47. ja 15 km sõidus 73. koha – toim). See ei tohiks väga raske olla. Lisaks oleks hea, kui mõnel võistlusel õnnestub nulliga lasta.»

Täpsemaid lubadusi 25-aastane sportlane andma ei hakanud. «Kohtadest pole mõtet rääkida. Tõenäoliselt pole ma sõidus teinud pooleteiseminutilist arengut ja kaotan ikka parimale umbes minutiga,» arutles ta. «Võin teha ideaalse võistluse, aga kui ka näiteks Magdalena Neuner teeb suurepärase võistluse, kaotan talle ikka minutiga. Olen nulliga lastes saanud ka 19. koha. Ma ei kurna ennast kohtadega.»

Saue avaldas, et püüab algaval hooajal üldse pisut teistsuguse mõttelaadiga rajale minna. «Lähen selle mõttega, et võistelda rohkem endale ja seda protsessi nautida,» selgitas ta. «Laskmisel õpetatakse ka, et tuleb rõhku panna tegevusele, mitte sellele, palju pihta saad. Üritan niimoodi ka võistlusi võtta, keskenduda rohkem protsessile ja vähem tulemustele, see on psüühikale ka tervislikum.»

Sauele juba mitu aastat häda teinud parema õla krooniline limapaunapõletik praegu võistlemist ei sega. «Selline keskmine – suusatamist ei sega, see on hea, aga samas natuke ikka ragiseb, mis tähendab, et päris normaalne ei ole,» tõdes Saue. «Pärast kolme esimest MK-etappi lähen igaks juhuks uuesti uuringutele.»

24-aastasel Lehtlal läks mullune hooaeg peamiselt ületreenituse nahka, nüüd õnnestus tal seda viga vältida. «Eelmisel hooajal olin natuke isepäine ja lahmisin treeningutel nii nagu torust tuli, seekord võeti mul varrukast kinni, pandi pidurid peale ja plaan ette, olen nüüd korralikult seda järginud,» tunnistas Meelis Aasmäe treeningukavade järgi harjutav Lehtla.

Viimasel kahel hooajal on tal õnnestunud oma parimad sõidud teha tiitlivõistlustel, samaga loodab ta hakkama saada ka nüüd. «Tahan olümpial oma parima sõidu teha,» kinnitas Lehtla. «Olen endale üsna kõrge eesmärgi seadnud. Kui sellega hakkama saan, üllataks see kõiki, ka mind ennast. Aga hoian selle esialgu enda teada.»

Koondise peatreener Hillar Zahkna pole siiani soovinud ühtegi eesmärki avaldada, nüüd aga soostus avaldama kaks soovi olümpiamängudeks – naised võiksid üle sõita 1992. aastal Albertville’i olümpial 15 km sõidus 11. koha saanud Krista Lepiku tulemuse, mehed aga võiksid saada parema koha kui 1994. aastal Lillehammeri olümpial 20 km sõidus 16. positsioonil lõpetanud Aivo Udras.

«Enne võistlust võib rääkida mida iganes, reaalsus aga murrab sisse pärast finišit,» sõnas Zahkna. «Loodame, et oleme nii sõidus kui ka laskmises paremaks läinud, aga ei tahaks hakata midagi ennustama.»

Vancouveri olümpiale sõidab Eestist neli naist ja viis meest. Naistest püüavad lisaks Sauele, Lehtlale ja Sirli Hannile olümpiakohta Elisabeth Juudas ning Kristel Viigipuu. Meestest üritavad olümpiapääsu tagada nädalavahetusel Kontiolahtis kaks esikohta teeninud Roland Lessing, Indrek Tobreluts, kes haigestumise tõttu alustab hooaega teistest pisut hiljem, Kauri Kõiv, Priit Viks, Martten Kaldvee ja Priit Narusk.