Möödunud nädalal Narvas peetud jäähoki 2. divisjoni MMi võitnud ning aste kõrgemale kerkinud Eesti koondis seisab koos kogu siinse hokiga teelahkmel: kas jäädagi amatööri tasemele ning koos sellega kahe divisjoni vahele pendeldama või teha otsustav samm professionaalsuse poole.
«Peame tegema uue hüppe. Tegijad on olemas, küsimus on vahendites,» nentis Eesti Jäähokiliidu peasekretär Riho Soonik. «Jäähokis peetakse MM-võistlus iga aasta ning meie osaleme U18, U20 ja meeste koondisega. See teeb kokku vähemalt saja inimese võistlustele saatmise.»
Just reisimisele kuluva hiigelsumma säästmiseks taotles Soonik tänavu endale kolm MM-turniiri ning tekitas oma meeskondadele võimaluse Narvas mängida. «Nende turniiride korraldamiseks sain rahvusvahelisest alaliidust toetust ning ei pidanud meeskondade ettevalmistuseks mõeldud raha sõitude peale kulutama,» selgitas ta.
Seega on võtmesõna raha, ent selget plaani, kust ja kuidas Eesti hokile vahendeid juurde saada, polnud Soonikul kusagilt võtta. Tema jutust kumas vaid läbi lootus, et võistkonnaalade esindajad suudavad ühtse rindena rahastamise süsteemi muuta.
Lähiaegade tegevusplaan on Soonikul siiski olemas. Selle nurgakiviks nimetas ta Narvas asuvat hokikolledžit, mille põhjal koostatud meeskond peaks tuleval hooajal osalema Läti meistrivõistlustel. Samas pole lõunanaabrite liiga toimumine päris kindel. Lõppeval hooajal osales seal viis Läti ja üks Leedu klubi, uueks hooajaks on end esialgu registreerinud vaid kaks meeskonda.
«Kui aga Läti meistrivõistlused toimuvad ning seal osalevad ka Leedu ja meie meeskond, oleks see nagu Balti liiga ning hoopis teise tasemega väljund,» märkis Soonik. «Varuvariandina võib Narva osaleda ka Peterburi liigas. Seal on 15 meeskonda, kes mängivad päris head hokit. Meie jaoks on kõige tähtsam see, et kolledž on korralikult käivitunud ning kõik toimib hästi.»
Soonik loodab ka koduse meistriliiga kosumisele. Tänavu jagasid medaleid vaid kolm klubi, sügisest peaks lisanduma veel üks meeskond. «Tahame tuua Tallinna hokikaardile tagasi, siis oleks piirkonniti Eesti kenasti kaetud,» viitas Soonik lisandujale. Selle plaani järgi osaleks Narva mõlemas sarjas.
Esialgu pole selge, kes jätkab Eesti koondise eesotsas. Seni koondisega töötanud soomlased Ismo Lehkonen ja Jukka Ropponen tegid seda tööd sama hästi kui heast tahtest. Tulevikus tuleb nende teenete kasutamiseks hoopis rohkem raha kulutada. Siduvaid kokkuleppeid pole veel sõlmitud.
Kuigi Eesti klubid peavad arenema, näeb Soonik tugeva koondise retsepti siiski parimate mängijate välisklubidesse saatmises. Praegu mängib väljaspool Eestit umbes 40 siinset hokimeest.