Läinud nädalal võttis olümpiavõitja Jaan Talts intervjuus Eesti Päevalehele ette suusatajad ning tümitas nad olematute tulemuste ja riigilt saadud suure rahahunniku eest põhjalikult läbi. Paraku oli peks pisut ennatlik, sest raha jagati mulluse põhjal, mil suusatajad nii hullud polnudki. Küll aga paneb imestama, miks Eesti ülekaalukalt parim spordiala – vehklemine – rahatabelis nõnda taga on.
«Meil on 64 alaliitu, suusatamise rahastamine on minu teada kuskil eesotsas,» lausus Talts. «Aga kui võtame nüüd suusatajate ja kogu talispordi tulemused, siis arvan, et viimasel ajal saavutatud kohtadega ei jõua nad üldjärjestuses alaliitudest isegi 20 hulka, võibolla on nad isegi 40. kohal.»
Kui Talts räägib tulevikust, siis võib tal isegi õigus olla, sest läinud talv läks suusasportlastel täielikult aia taha. Ent raha jagati 2013. aasta tulemuste järgi.
Mitme olümpiaala esindajad said MMil kõvema koha kui Aivar Rehemaa, kes tuli seitsmendaks? Õige vastus: nelja. Vehklejad, maadlejad, kergejõustiklased, sõudjad.
Vaid üks spordiala sai noorte või juunioride MMil kirja paremad tulemused kui kahevõistlejad, kes tõid koju kaks pronksi. Milline? Õige vastus: laskesuusatamine hõbeda ja pronksiga. Ning isegi kui lisame siia arvestusse kõigi vanuseklasside EMid, on kahevõistlejad medalite arvu järgi alade esiviisikus.
Tegelikult on väga raske koostada spordialade pingerida. Mida võtta aluseks? Aasta suurim võistlus MM, sest paljudel aladel – näiteks suusatamises – EMi ei korraldata?
Kuidas hinnata tulemust? Vastavalt kohale ei tundu õiglane, sest pole raske tulla kuuendaks, kui stardis on kuus sportlast. Või nagu maadluses – kaotad mõlemad matšid ning saad viienda koha.
Siinkohal olümpiaalade subjektiivne paremusjärjestus 2013. aasta põhjal.
Kummaline, et ülekaalukalt triumfeerinud vehklejad on individuaalsete olümpiaalade rahatabelis kõigest 10. kohal. Kultuuriministeeriumi selgitustest selgub, et toetussumma sõltub harrastajate ja kutsetasemega treenerite arvust, täiskasvanute sportlikest saavutustest ja esindatusest viimastel olümpiamängudel. Just see, et vehklejad Londoni olümpiale ei pääsenud, kärbib toetust kõvasti. Paraku pole rahajagamistabeli koostajad võimelised aduma, et vehklemises peab naiskond või meeskond olümpiale jõudmiseks mahtuma Euroopas esiviisikusse. Kui säärased tingimused oleks teistelgi aladel, peetaks mängud ilmselt Eesti sportlasteta.
1. Vehklemine
Eestis ei kasva isegi nii pikka puud, kui pika puuga vehklejad kõigile teistele aladele ära panid. Kaks maailmameistrit – Julia Beljajeva ja Nikolai Novosjolov –, lisaks veel kolm naist MMil 16 parema seas, kusjuures osales 153 naisvehklejat. EMilt naiskondlik kuld. Eri vanuseklassides kaks hõbedat ja kolm pronksi.
2. Maadlus
Maadlus saab teise koha tänu Heiki Nabi MM-kullale, kuid võitlus kolmandaks platseerunud kergejõustikuga on tihe. Mullusel MMil jõudsid küll kolm maadlejat 20 sekka, kuid kaks neist võitsid vaid ühe matši, üks mitte ainsatki.
3. Kergejõustik
Medalite eest hoolitseb kergejõustikus vaid Gerd Kanter. Ülejäänud pole alates 2007. aastast toonud väljas toimunud tiitlivõistlustelt ainsatki autasu, küll aga kaks sise-EMi kulda. Ent viimasel MMil said lisaks Kanteri pronksile veel viis sportlast 20 hulka. Ka juunioride ja U23- vanuseklassis võideti kummaski üks pronks ning saadi kokku seitse sportlast esikümnesse.
4. Sõudmine
Sõudjad hakkavad vägisi aerutajatele jalgu jääma. Neljapaadi viies koht mullusel MMi oli algkõrguse napp ületamine. EMi kohad – 7., 7., 10. – lati mahaajamine. Ka juunioride seas pole sõudjatel midagi hõisata.
5. Suusatamine
Suusatamise alla käib ka kahevõistlus, suusahüpped ja vigursuusatamine, kust mõne aasta pärast võib medaleid oodata. Rehemaa seitsmenda koha järel läinudtalvisel MMil pole murdmaarahvas enam sähvatanud. Kahevõistlejate kaks juunioride MMi pronksi ootavad järge.
6. Aerutamine
Aerutajad ajavad asju vaikselt ja varjatult. Tarmo Tootsi sai MMil 8. koha, kahesüst oli 15. EMil nopiti kolm kohta esitosinas, juunioride tiitlivõistlustel viis kohta esikümnes.
7. Purjetamine
Kahtlemata ei jäänud Deniss Karpak MMi 14. ja EMi 12. kohaga rahule, kuid maailma edetabelis on ta endiselt kõrgel ja korjab häid kohti MK-etappidelt, nagu ka teised meie purjetajad. EMil, muide, pääses neli meie paati 20 sekka.
8. Laskmine
Laskmises mullu MMi polnud, kuid EMilt naasti mitme medaliga. Kõiki autasusid ei saadud olümpiaaladel, ent ütle sa Erki Noolele, et tema seitsmevõistluse medalid ei lähe arvesse või et kustutame Triin Aljandi lühirajavõidud annaalidest.
9. Jalgrattasport
Meil on Rein Taaramäe ja Astana meeskonnas MMil kuuenda koha saanud Tanel Kangert, kes teevad kordamööda ilma suurtuuridel. Tiitlivõistlustel pedaalisid 20 sekka maastikuratturid Martin Loo ja Maaris Meier.
10. Judo ja tõstmine
Mõlemad alad esinesid üsna võrdselt: MMil ei käidud või saadi vaid kaotusi, EMil teenisid judokad neli, tõstjad kolm esikümnekohta, lisaks toodi U23 EMilt pronksmedal. Seega 10. koha jagamine.
Rahaedetabel
Kultuuriministeeriumi tegevustoetus spordialaliitudele aastal 2014.
Arvestusest on välja jäetud sportmängud ja mitteolümpiaalad.
1. Kergejõustik 83 835
2. Suusatamine 77 372
3. Jalgrattasport 50 810
4. Purjetamine 48 768
5. Ujumine 45 729
6. Sõudmine 45 427
7. Judo 44 370
8. Maadlus 38 063
9. Võimlemine 32 068
10. Vehklemine 31 646
11. Laskesuusatamine 30 384
12. Laskmine 21 982
13. Tennis 20 655
14. Ratsutamine 20 655
15. Lauatennis 15 682
16. Poks 14 953
17. Triatlon 14 953
18. Aerutamine 14 701
19. Tõstmine 12 934
20. Uisutamine 12 154