Eesti epeenaiskond võidab ja kaotab üheskoos

Jaan Martinson
, spordiajakirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti epeenaiskond (vasakult) Julia Beljajeva, Erika Kirpu, Kristina Kuusk ja Irina Embrich 2014. aasta MMil hõbemedalitega. Võistkonnaga loodetakse kõrgesse mängu sekkuda ka Rio olümpiamängudel.
Eesti epeenaiskond (vasakult) Julia Beljajeva, Erika Kirpu, Kristina Kuusk ja Irina Embrich 2014. aasta MMil hõbemedalitega. Võistkonnaga loodetakse kõrgesse mängu sekkuda ka Rio olümpiamängudel. Foto: SCANPIX

Epeenaiskond, kui tahab pääseda Rio de Janeiro olümpiale, peab läbima tiheda sõela, olema 2016. aasta kevadel Euroopa edetabelis viie seas.

Mõistagi tahaksid Erika Kirpu, Irina Embrich, Kristina Kuusk ja Julia Beljajeva kokkuharjutanud tiimiga edetabelipunkte koguda.

«Meil on suurepärane naiskond. Ühtne. Sõbralik. Ei mingeid intriige,» kiidab Kirpu. «Vehkleme koos kaua ning tunneme üksteist läbi ja lõhki. Oskame rasketest hetkedest üle olla ja suudame teravad nurgad ümaraks lihvida. Usume ja usaldame üksteist.»

Kui konflikt ka tekib, kestab see kõigest sekundi.

«Emotsioonide ajel öeldakse ehk midagi, kuid tüli sumbub hetkega. Naiskond võidab üheskoos ja kaotab üheskoos. Kui kedagi võiks kehvas tulemuses ka süüdistada, siis me ei tee seda. Kõik oleme süüdi. Vastasel korral vastastikune keemia ei toimiks ja me poleks nii edukad. Meil on peatreener Kaido Kaaberma, kes analüüsib, mis ja kuidas.»

Küsimusele, mis juhtub siis, kui enne olümpiat üritab keegi naiskonda murda, otsib Kirpu, nagu ta ütles, poliitiliselt korrektset vastust: «Naiskonnal kulub aega, et koostöö toimima hakkaks. Nii peatreener kui liikmed peavad teadma, kuidas üks või teine vastavas olukorras vehkleb või käitub. Asjad ei käi nii, et tuleb uus ja tugev vehkleja ning naiskond muutub kohe tugevamaks. Otsustavatel hetkedel võidukaid hobuseid ei vahetata.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles