Kes pärib Pareiko kindad?

2009. aastal andis Mart Poom (vasakul) süm­boolselt kindad üle Sergei Parei­kole. Kellest saab aga Parei­ko järeltulija? Foto: Liis Treimann

Eesti jalgpallikoondisel seisavad ees huvitavad ajad. Kui väljaku­mängi­jate seas toimuvad muutu­sed on protsessi pidev osa, siis esi­värava­vahi vahetus on juba hoopis teist­suguse kaaluga. Selline samm võib lähi­tulevikus aga aset leida, kuna esi­kinnas Sergei Pareiko sai jaanuaris 37‑aastaseks ning lisaks on tal probleeme koduklubis mänguaja saamisega. Kas aga varumeeste hulgas on sellist mängijat, kes käib Mart Poomi ja Pareiko jälgedes ja suudab väärikalt suurt vastutust kanda? Poomi arvates on.

«Hetkel väravavahtide osas küll probleemi pole. Lisaks Parei­kole on veel kolm meest, kes välisklubides mängivad,» ütles koondises värava­vahtide tree­neri rollis olev Poom, kes pidas siin­kohal silmas Pavel Lon­dakut (34‑aas­tane), Ar­tur Ko­ten­kot (32) ja Mih­kel Ak­salu (29). 22‑aas­tane talen­dikas Mar­ko Mee­rits kuulub praegu veel kaugematesse tulevikuplaanidesse, kuid ootused on tema suhtes suured.

Väravavahi tähtis roll

Sügisel algab EM‑va­lik­turniir, mis vältab rohkem kui aasta. Valik­tsük­li alguses ei ole esi­värava­vahis kahtlust – selleks on raudne Parei­ko. Mehe vanus paneb aga tree­nereid varu­plaa­ni­dele mõtlema. Lisaks valmis­tab Poo­mile muret olu­kord, et koon­dise esi­kinnas ei saa Vene­maa esiliigas Niž­ni Nov­go­rodi Vol­gas mängu­aega.

Oskuste poolest võiks senised varu­mehed koondise tasemel mängida küll, kuid värava­vaht täidab mees­konnas suuremat rolli kui üksnes pallide tõrju­mine. Puuri­lukk peab juhen­dama kaitse­liini, süs­tima kõiki­dele mees­tele enese­kindlust ja võtma vajalikul hetkel vastutuse enda peale. Meie koondis on harjunud olukorraga, kus Poomi või Pareiko näol on olnud tegemist ilm­selgete autori­teeti­dega – nooremad koondis­lased on neile alati alt üles vaadanud. «Isiku­omadustelt sellist meest küll hetkel võtta pole,» tunnis­tas koon­dise en­dine pea­treener Tar­mo Rüüt­li. «Õnneks saab autori­teedi ise endale heade esituste ja kindla mänguga tekitada.»

Kellel oleks aga kõige rohkem jõu­du just vaim­sel tasandil legen­dide jäl­gedes käia ja esi­värava­vahi koht kind­lalt en­dale võtta? «Ak­salu gaba­riidid on ilmselt kõige sobi­vamad. Lisaks hea­dele mängu­oskus­tele on ta alati innus­tav ja posi­tiivne,» kiitis Rüüt­li Soome kõrg­liigas Seinä­jo­ki mees­kon­nas kor­ra­li­kult mängu­aega koguvat Saare­maa meest.

«Kui tal on tervis korras ja prob­leeme pole, siis ma ei näe põhjust, miks ta ei peaks mängima.» Ka Poom on Ak­salu­ga rahul: «Tal on väike eelis küll. Näiteks kaitse­liini juhen­damine ja jalaga mäng on väga heal tase­mel. Ka vanus on ideaalne – 30-aas­taselt hakkabki alles parim väravavahiiga.» Koondises 120 mängu pidanud Poom ise tõusis esi­värava­vahiks küll väga noo­res eas, kuid too­na ei pakku­nud keegi talle ka arves­tatavat konku­rent­si. Parei­ko, Ak­salu, Lon­dak ja Ko­ten­ko on nelja peale kand­nud koon­dise särki sama palju kui Poom ük­sin­da.

Valge­venes Soli­gors­ki Šaht­jo­ris head hoo­aega tegeval Ko­ten­kol hoiab koon­di­se tree­ne­ri­te bri­gaad hoo­lega silma peal, kuid näi­teks Rüüt­li tema võimalus­tesse eriti ei usu. «Sta­tis­ti­li­selt teeb ta head hooaega. Mehi tundes ei paneks ma talle aga liiga suuri lootusi. Mina mui­dugi omal ajal kasu­tasin teda palju ja andsin võima­lusi.» Lon­dak teenib leiba Nor­ra kõrgliigas Bodö/Glimti mees­konnas, kuid pärast sun­nitud vigas­tus­pausi pole ta enam välja­kule pääsenud.

Pareiko lõpe­tamise korral peab koon­dise peatreener Mag­nus Pehrs­son tege­ma aga konk­reetse ja kaalut­letud otsuse, sest siis enam proovi­miseks aega ei jää. Ak­salu sai suvel end näid­ata kohtu­mises Tadžiki­s­tani vastu, Londak kaitses aga soom­laste rünnakuid. Ko­ten­ko pole Pehrs­sonile end näidata saanud. Õnneks kor­raldab jalg­palli­liit koondi­se­le võima­li­kult pal­ju sõprus­mänge, kus mehi proovida. «Selline see treeneri töö on. Värava­vahi valimisega nalja ei tehta. Kindlalt on vaja üks mees välja sorti­da ja see­järel teda usal­dada. Samas on tähtis, et mängija antud hetkel kindlasti heas vormis oleks,» arutles Rüütli.

Meerits vajab aega

Veidi kaugemasse tule­vikku vaadates on aga suured lootused Marko Meerit­sal, kes mitu hoo­aega Hol­lan­di kõrg­liiga­mees­konna Vites­se rida­des­se kuulus, kuid pea üldse mängu­aega ei saanud. Alates uuest hooajast mängib 22‑aastane mees aga aste madalamal Emmenis.

«Meerits on raudne mees ning tema aeg veel tuleb. Kõige­pealt peab hakkama klubi­tasandil tegusid tege­ma. Värava­vaht peab saama iga­päevaselt sellist vatti, mis lubaks tal rahvus­vahelisel tasemel mängida,» selgitas Rüüt­li. «Loode­ta­vasti saab ta uues klu­bis pal­ju välja­kule. Sellel posit­sioonil peab enne koondi­sesse tulemist oma vead kuskil mujal ära tegema. Ta on mänginud U21 koondises ning meie ootused tema suhtes on suured,» arutles Poom. Koduses liigas jälgib Poom huviga Infoneti 17‑aas­tast talenti Mat­vei Igo­neni, kes igal nädalal mängu­minu­teid kogub.