Tehvandi – utšebno-trenirovotšnõi tsentr «Pobeda»*

Jaan Martinson
, spordiajakirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Venemaa suusakoondise bussid on Tehvandi keskuse ees sama tavapärane nähtus kui eestlastest tühi Pentagon.
Venemaa suusakoondise bussid on Tehvandi keskuse ees sama tavapärane nähtus kui eestlastest tühi Pentagon. Foto: Karli Saul

Eesti on ehitanud konkurentidele vägeva treeningbaasi, sest meie sportlastel pole raha, et elada treeninglaagrite ajal Tehvandil.

Tehvandi spordikompleks on maailma tasemel treeningkeskus, kiidetakse. Kõik käe-jala juures: elamine ja söömine UFOt meenutavas majas ehk rahva keeli Pentagonis, treenimine rolleritrassil, metsarajal, staadionil, jõusaalis või laske(suusa)tiirus. Kiitjaks on välismaalased – Venemaa ja Ukraina suusatajad, poolakad, kasahhid – kuid mitte eestlased, sest nende rahakott ei võimalda Tehvandi mugavusi kasutada. Eesti sportlased, ka olümplased ja koondislased, vaatavad kadedusega, kuidas rivaalid nende koduõues tugevaks saavad.

«Oleme ehitanud külalistele vägeva baasi,» teatas Eesti Suusaliidu peasekretär ja samal ajal ka sihtasutuse Tehvandi Spordikeskus nõukogu liige Jaak Mae valulikult. «Kibe, kuidas meie otsesed konkurendid seal talveks valmistuvad. Meie seda endale lubada ei saa. Rajatisi kasutada küll, kuid juba mitu aastat pole meie sportlased laagrite ajal Tehvandil elanud.»

Tehvandi, muide, on rajatud Eesti riigi ja Euroopa Liidu rahaga, aga seesama maksumaksja, kelle taskust summad tulid, või tema lapsed, on tõrjutu staatuses vaatamata sellele, et meie suusatajatelt ja laskesuusatajatelt küsitakse kolmandiku võrra väiksemat hinda.

Alaväärsustunne

Talispordirahvas ei taha asja teravaks ajada, kuid omavahelises vestluses ollakse kurjad. Olukord tekitavat Eesti sportlastes alaväärsustunnet, kui nad näevad Venemaa koondise busse Pentagoni ees, räägitakse. Küsitakse, kas meie riigi ülesanne ongi rahva raha eest idanaabrite sportlastele tingimusi luua. Ja pakutakse välja, et Tehvandi kompleksile tuleks anda uus nimi: utšebno-trenirovotšnõi tsentr «Pobeda».

Suusatreener Mati Alaveri sõnul ei toimu kusagil mujal seesugust jama, et riik ehitab võõrastele kümnete miljonite eest treeningkeskuse ja jätab omad ilma. «Saksamaal, kui pääsed koondisse, on kohustus tulla talispordibaasi, kus sulle pakutakse täisväärtuslikku sööki, treening- ja taastumisvõimalusi. Mõistagi tasuta. Soomes on tippsportlastele ja noortele talentidele alati uks näiteks Vuokatti keskusse avatud.»  

Mae sõnul peavad suusatajad-kahevõistlejad Otepää laagrite ajal elamise ja toitlustamise eest ise hoolitsema. Kes on soetanud suusa-Mekasse elamise, kes üürib, kes elab tuttavate juures. Ka söök, kui ei toimu laager, tuleb põhiliselt endal valmistada või võtta sööklast töömehe komplekslõuna, mis tippsportlaste vajadustega mõistagi ei arvesta.

Laskesuusatajatega on sama lugu. «Laagrikohti otsime hinna järgi,» selgitab alaliidu peasekretär Kristjan Oja. «Enamasti elame spartalikes tingimustes, magame naridel, sööme, kuidas juhtub, teinekord valmistame toitu ise. Muidugi oleks mugavam elada Pentagonis, kus on kõik siinsamas kõrval, aga raha napib. Nii kulutamegi väärtuslikku aega sõitmisele ja söögivalmistamisele. Tippspordiga on sääraste tingimuste juures vähe pistmist.»

Heitjad-tõukajad valmistusid Balti matšiks just Otepääl, aga mõistagi ei peatunud nad Tehvandil. «Otepääl ja Käärikul on suurepärased treeningtingimused,» kinnitas alarühma peatreener Ants Kiisa. «Linnakärast eemal, jõusaalid ja staadionid head, järved – käi ujumas või kalal... Elame Madsa spordibaasis, meile tehti hea pakkumine. Tuleb küll mõni kilomeeter trenni sõita, aga ei hullu.»

Alaveril pole Tehvandi kompleksi rahvale ühtki etteheidet. «Alar Arukuuse juhtimisel on välja arendatud maailmatasemel keskus ning nende asi on pakkuda teenust, mitte määrata Eesti spordipoliitikat.»

Spordipoliitika küsimus

Uuendatav Kääriku spordikeskus tegi põhjaliku uuringu, küsitledes spordiklubisid üle Eesti. Selgus, et laagripaiga valikul oli esmatähtis hind, alles seejärel tulid treeningpaikade ja toitlustamise tase. Summasid kokku lüües arvutati mediaanhind, mida ollakse võimelised maksma: lastelaagrid 15, noortelaagrid 18 ning täiskasvanud 25 eurot ööpäevas täisteenuse (baaside kasutamine, elamine ja söök) eest.

Niisiis on meil suurepärane baas, mida keegi ei kasuta. Tõesti, miks elavad võõrad Tehvandil kui kuningad, baasi omanikud ehk Eesti sportlased elavad, kus juhtub ja kesistes tingimustes?

Aga nüüd – seesama Tehvandi, mis on enda kätte saanud ka Kääriku kompleksi, plaanib seda renoveerida 12 miljoni euro eest, et sinna rajada Eesti spordi treeningkeskus. Hea plaan, aga kas sama ei soovitud kunagi Tehvandi keskust ehitades? Korrastame Kääriku majutuspaigad, vääname hinna kõrgeks ja siis tulevad sinna harjutama piiritagused kergejõustiklased ning korvpallurid?

Tehvandi Spordikeskuse juhatuse liige Kristjan Karis kinnitas, et Käärikul ei soovita lüüa mitte hinna, vaid massiga – täita kohad mõistliku hinna eest. Aga miks ei võiks sama teha Tehvandil Pentagonis? Miks ei võiks Eesti koondised ja parimad juuniorid laagris olla Tehvandil?

«Eks see ole spordipoliitika küsimus,» arvas Mae. «Oleks tore, kui spordi juhtorganisatsioonide kaudu tagataks Tehvandil koondistele sihtfinantseeringuga vastuvõetav hind.»

Oja palub vaadata, kuidas maailmas asjad käivad. «Olümpiakandidaadid, nende treenerid ja abimehed võiksid saada teatud arvu tasuta laagripäevi, kas siis 60 või 80. Mujal säärane süsteem toimib, Eestis paraku mitte. Kui me räägime, kuidas meie sportlaste taset tõsta, siis oleks see üks võimalus – maksimaalselt Tehvandi keskust omade jaoks ära kasutada. Muidu räägitakse, et näe, tipptasemel treeningkeskus, aga mis meil sest.»

«Eesti sport on vaene,» lisab Mae. «Olen Tehvandi küsimuse tõstnud üles nii kultuuriministeeriumis kui EOKs. Nii siin kui seal kinnitatakse, et ajan õiget asja – Eesti sportlastel peaks olema tõesti teatud hulk laagripäevi tasuta. Ja siis küsitakse vastu: kes finantseerib? Raha on niigi vähe, kellegi või millegi arvelt võtta pole võimalik.»

Ehk nimetaks tõesti Tehvandi ümber, oleks vähemalt aus Eesti sportlaste suhtes.

* õppetreeningkeskus «Võit»

Seli: võtame teistelt, anname omadele

EOK president Neinar* Seli on teema ja probleemidega kursis, möönab, et Eesti spordis on vähe raha, ning tõdeb, et Eesti Olümpiakomitee ei saa siin midagi teha. «Meie liige pole isegi sihtasutuse Tehvandi Spordikeskus nõukogus, küll aga peaks riik rohkem sporti toetama ja murele lahenduse leidma.»

Seli nõustub, et tegelikult on Tehvandi baas rajatud Eesti spordi hüvanguks, kuid ei täida oma ülesannet. «Nüüd, kus teema on üles tõstetud, hakatakse sellele ehk ka tähelepanu pöörama.»

Tekkinud on nokk-kinni-saba-lahti-olukord. Tehvandi peab teenima, et kompleksi korras hoida ja arendada, lisaks tuleb valmis ehitada ka Kääriku keskus. «Äkki tuleks külalistelt küsida suuremat hinda ning selle arvelt meie koondislastele pakkuda sööki ja majutust kas tasuta või sümboolse summa eest? Paindlikkust võiks olla rohkem.»

Suusaliidu peasekretär Jaak Mae tõrjub Seli ettepaneku eos. «Me ei saa välismaalastelt kõrget hinda küsida, sest nad lähevad lihtsalt minema ning siis ei suudeta baasi enam ülal pidada.»

Samas ei näe Seli vaid negatiivset: «Esiteks toovad välismaalased Eestisse ja Otepääle raha, teiseks tulevad teadmised koju kätte – meie treenerid ja sportlased näevad, kuidas maailma tipud treenivad.»

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles