Veerpalu tahab tagasi poodiumile

Vigastus, valu, mitte ühtki poodiumikohta – need on märksõnad, mis iseloomustavad kahekordse olümpiavõitja Andrus Veerpalu viimast kahte hooaega. Nüüd on aeg uus lehekülg pöörata.

Ja sellel leheküljel tahab Veerpalu taas medaleid näha. Vihjeks olgu öeldud, et Libereci MMil on kavas tema lemmikdistants, 15 km klassikat. Seesama, mis on talle kaks olümpiakulda toonud. Ehk toob see distants ka seekord õnne?

«Ettevalmistus on sujunud ja tervis korras püsinud. Jalg kannatab treenida ja ma saan taas oma tööd nautida,» avaldas 37-aastane Veerpalu ning lisas: «Tahan tagasi päris tippu jõuda! MMil loodan poodiumile jõuda.»

Põhjust taas kõrgeid eesmärke seada kahekordsel olümpiavõitjal jagub. Nii suvine kui ka talvine ettevalmistus on kulgenud plaanitult, treeningkoormused on võrreldavad parimate hooaegade omadega. Ja mis kõige tähtsam: kaks hooaega põlvevigastuse käes vaevelnud nelja lapse isa saab taas valuvabalt treenida. Ja ta teeb seda suure naudinguga.

«Loodan, et põlvevalu on nüüd möödanik. Alateadvuses mingit kartust küll pole, et see taas valu tegema võiks hakata,» avaldas Olosel koos abikaasa ning lastega treeninglaagris viibiv Veerpalu, kelle paljud just sellesama põlve tõttu juba maha kandsid.

Tippspordile juba üle 20 aasta pühendunud mees tõdes, et tänavune hooaeg algab märksa positiivsemates nootides kui varasemad. Kuid rutiin on siiski sama: treeninglaagrid toimuvad samades kohtades, ettevalmistus on enam-vähem sama ja võistluskalender sama tihe.

Samasuguste eesmärkidega nagu Veerpalu, alustab hooaega ka temast aasta noorem Jaak Mae. Kaks nädalat tagasi koos perega Türgi puhkusereisilt naasnud Mae on saanud kõik plaanitu täide viia. Nüüd on tarvis sama ka võistluseesmärkidega teha. «Sihin MK-etappidel ning MMil poodiumikohta. Paar viimast hooaega pole see õnnestunud,» tõdes Albust pärit mees ja lisas: «Üsna suured eesmärgid, ega need möödaminnes tule. Kui ühel võistlusel suudaks end pjedestaalile sõita, siis võiks hooaja juba kordaläinuks lugeda.»

Sealsamas Olose laagris lihvib vormi ka Anatoli Šmiguni käe all harjutav 27-aastane ja 195-sentimeetrine Aivar Rehemaa. Erinevalt varasemast on tal laagris kaasas ka elukaaslane Maili. Tüdruksõbra kaasatulek muudab mehe elu Olosel palju kergemaks.

«Elan siin koos Tolikuga ja Maili kaasatulek säästab meil päevas pea poolteist tundi. Nüüd on kokkamine tema hooleks jäänud,» rõõmustas Rehemaa, kelle sõnul on menüü sportlaste jaoks üsna tavapärane. «Lõunaks pastatoitu ning õhtuks mingit toekamat liharooga. Mulle mõjub Maili kohalolek väga hästi.»

Kristina Šmiguni tädipoeg treenis septembris Ramsaus teistest nädala kauem, kokku kolm nädalat, ja sõitis hooajaeelsesse lumelaagrisse Olosele ülejäänutest nädal hiljem.

Oktoobri teine pool kulus mehel enamjaolt puhkusele. Rehemaa loodab pisut muudetud ettevalmistusest suuremat kasu lõigata.

Millised on hooaja eesmärgid? «Ma ise võtaksin pisut tagasihoidlikumalt kui mõned kõrvaltvaatajad. Loodan MK-sarjas sõita 20 piirimaile. Hooaja jooksul tahan ka mõned teravamad stardid teha ja ehk ka kümne sekka jõuda,» hindas kunagine juunioride maailmameister.