«Selle liiga abil saaksime Eesti jäähoki terveks ravida,» sõnas jäähokiliidu president Jaan Mölder, rääkides Eesti meeskonna liitumisest KHLi tütarliigaks oleva, noortele mõeldud MHLiga. Esialgu on tegemist alles ideega, kuid Möldri sõnul tehakse tugevat tööd, et praegune mõte saaks tuleval sügisel juba reaalselt teoks.
Ideest liituda mõne naaberriigi liigaga on Eesti hokiringkondades räägitud varemgi. Plaani elluviimiseks on tehtud ka paar katsetust, kuid Pantrite dessant Soome ja Big Diamondsi osalemine Läti meistrivõistlustel lõppesid rahalise krahhiga.
Luua klubide koondis
Viimati rääkis sarnasest plaanist siinset lennukompaniid Estonian Airi juhtinud soomlane Tero Taskila, kuid tema idee oli taas Soome-suunaline ning tegelikkuses pole vähemalt esialgu sellegi projektiga kuhugi jõutud. Möldri hinnangul kaotati selle mõtte veeretamisega lihtsalt üks aasta.
Eile ja täna koos MHLi tegevdirektori Dmitri Jefimoviga Tallinnas liikunud ja siinseid võimalusi tutvustanud Mölder ei osanud veel öelda, millise klubi baasil võiks meeskonda idaturule lähetada. Ta ei välistanud koostööd Taskila seltskonnaga, ent rääkis ka Viiking Spordi huvist. «Kui vaadata Eesti hokit tervikuna, oleks vast kõige kasulikum hoopis klubide koondis – üks viisik võiks tulla näiteks Kohtla-Järvelt, üks Narvast, lisaks Tallinna poisid,» mõtiskles ta.
MHL on 17–21-aastastele mängijatele mõeldud professionaalne liiga, mis tegutseb neljandat hooaega ja laieneb iga aastaga. Juba tänavu kuuluvad sinna meeskonnad üheksast riigist. Baltikumist on esindatud nii Läti kui Leedu. «Oleme liiga laienemisest väga huvitatud, meile on kasulik, kui Euroopas jäähoki tase tõuseb,» märkis Jefimov. «Tänavu mängime kahes divisjonis, kuid sama hooga laienedes pole võimatu ka C-divisjoni teke.»
Kuigi esialgu võib jääda mulje, et MHLis osalemine osutub ülimalt kalliks ettevõtmiseks, pole see päris nii. Jefimovi sõnul sõltub palju sellest, kui suurt palka makstakse treeneritele ja mängijatele, ent keskmiselt kulutab B-divisjoni klubi hooaja jooksul 450 000 USA dollarit.
Raha leidmine võimalik
«Kui meeskond mängib hästi, siis on liiga poolt ette nähtud ka mõned boonused – näiteks play-off-mängudele sõitmise kulud makstakse kinni, lisaks korraldame treeneritele seminare, et tõsta juhendajate professionaalset taset, meil on tähtede mäng ning moodustame koondisi, kes käivad mängimas Põhja-Ameerikas,» loetles Jefimov.
Möldri arvates on liigas osalemiseks vajaliku raha leidmine võimalik. Kui raha olemas ja meeskond koos, polegi rohkem takistusi, sest näiteks võistlusareen vastab tingimustele. «B-divisjonis peab jäähallis olema pealtvaatajatele vähemalt 500 kohta, A-divisjonis on see piir 1500,» rääkis Jefimov, kes oli tutvunud Premia jäähalliga ning tunnistanud selle liiga jaoks kõlblikuks. Mölder lisas, et kõige ideaalsem mängupaik oleks aga Lasnamäele kerkiv uus jäähall.
Mõistagi pole mõtet idanaabrite juurde minna meeskonnaga, mis saaks alguses pidevalt kümneväravalisi kaotusi. «Taseme suhtes ei tee me meeskondadele ettekirjutusi, kui aga pidevalt tulevad 0:10 kaotused, pole ju mõtet raha niisama kulutada,» arvas Jefimov.
Konkurentsivõime tõstmiseks on eestlastel võimalik palgata mängijaid ka välismaalt. Venemaa klubidel on piiranguks kaks leegionäri, teiste riikide klubid võivad aga meeskonna komplekteerida nii, nagu soovivad. «Mõistlik oleks võtta paar täiendust, hulgaliselt võõraid mängijaid pole ju mõtet oma raha eest kasvatada,» leidis Mölder.