Kõrgushüppaja Anna Iljuštšenko küündis Göteborgis toimunud EMil oma senise karjääri kõrgeima kohani.
Iljuštšenko: mida vähem spordile mõtlen, seda paremad on tulemused
4. märts 2013, 07:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Samal ajal kui Rootsi kaunitarid Ebba Jungmark ja Emma Green Tregaro ning hispaanlanna Ruth Beitia poseerisid rahvuslippude taustal fotograafidele, seisis Anna Iljuštšenko EMi areeniks oleva Göteborgi halli kõrgushüppesektoris, toetas ühe jala pingile ja vaatas kuhugi kaugusesse. Tiitlivõistluste medal oli tema jaoks lähemal kui kunagi varem… ta oli neljas – esimesena medalist ilma!
«Ma ei teagi, kas peaksin nutma… neljas koht on ikkagi väga valus. Võib öelda, et neljas koht on tõesti jama,» lausus ta. «Saan aru, et medal oli lähedal, ja seepärast on natuke kurb.»
Esimest korda elus sisevõistlustel finaali jõudnud Iljuštšenko alustas võistlust hästi. Kuni kõrguseni 1.92 ületas ta lati esimesel katsel. 1.96 käis aga talle üle jõu. Eesti rekordinaisele sai saatuslikuks Green Tregaro teine katse kõrgusel 1.96. Selle ületamine viis rootslanna ainuisikuliselt kolmandaks. Kui ta poleks seda suutnud, jaganuks kolm naist, kaasa arvatud Iljuštšenko, kolmandat kohta. See aga tähendanuks pronksmedalit.
«Arvasin juba enne võistlust, et kui ületada 1.96 esimesel katsel, annab see medali,» rääkis Iljuštšenko, kelle hüppetehnika muutus just sellel kõrgusel krobeliseks. «Küllap ma hakkasin liiga palju tahtma. Võistluse ajal lõi närv sisse.»
Täpselt sama kõrguse alistas Iljuštšenko ka laupäeval peetud eelvõistlusel. Pärast edasipääsu kindlustamist tundis ta muret, kuidas tal õnnestub kaks päeva järjest hüpata – varasemast selline kogemus puudus. Eile tundis ta aga end väga hästi.
«Lasin laupäeval teha kerge venitava massaaži ja käisin soojas vannis. See kõik tekitas värskust,» rääkis Iljuštšenko. «Jalad küll veidike valutasid, kuid see ei seganud võistlemist.»
Iljuštšenko seni parimad tulemused pärinevad Daegu MMilt ja Barcelona EMilt. Nendel jõuproovidel õnnestus tal pääseda lõppvõistlusele. Nii kõrget kohta kui Göteborgis polnud ta aga varem saavutanud. Samas andis Iljuštšenko endale aru, et sisevõistlusel polnud kohal kõiki paremaid.
«Loodetavasti läheb mul suvel paremini, kuid välisvõistlustel on 1.92 liiga väike tulemus, et midagi saavutada,» rääkis ta. «Siin võistlusel sain ma vähemalt aru, kuidas hüpata ja millele tähelepanu pöörata.»
Iljuštšenko ja tema treener Gaspar Epro töötavad kaugjuhtimise teel. Epro elab ja töötab Saksamaal, Iljuštšenko aga Tartus. Juhendamine käib tavaliselt interneti teel – Iljuštšenko filmib treeningul oma hüppeid, riputab need internetti üles ja seejärel analüüsitakse neid üheskoos. Sama mudeli järgi jätkatakse ka lähitulevikus.
«Oleme juba tükk aega mõelnud sellele, et filmida tuleks ka hoovõttu, sest halva hüppe korral võib viga saada alguse juba hoojooksust,» selgitas Iljuštšenko. «See aga tähendaks kolmanda inimese kaasamist või vähemalt kahe kaameraga filmimist. Teame, et sellest oleks palju kasu.»
Kuigi selline koostöö võib näida keerulisena, kavatseb Iljuštšenko koos Eproga jätkata. «Ta on Kutmani õpilane ja kasutab treeningutes samasugust süsteemi. Mulle see sobib,» selgitas Iljuštšenko, kes mõtleb tihti ka mullu meie hulgast lahkunud Kutmanile. «Usun, et täna poleks ta kohaga rahule jäänud, ega ka tehnikaga, aga kokkuvõttes… no kolme plussi oleks ikka pannud.»
Lähipäevil kavatseb Iljuštšenko sisehooajast puhata, seejärel alustab ettevalmistust suveks. EMi neljas koht ei suutnud muuta tema eelistust jätkata amatöörina. Talle meeldib tööl käia ning selle kõrvalt harjutada. Lisaks ootab teda kevadel väga tihe periood, kuna ta hakkab lõpetama oma residentuuri õpinguid.
«Mida vähem ma spordile mõtlen, seda paremad on tulemused,» tõdes Iljuštšenko. «Mul olid ka siin õpikud kaasas. Uurisin neid isegi täna (eile – toim). See viis mõtted mujale.»
Just õpingute ja töö tõttu kavatseb Iljuštšenko treenida vaid kodus. «Tegelikult peaks kooli lõpetamine olema augustis, kuid mul lubatakse teha eksamid kevadel,» märkis ta.
Haas tegi oma elu raskeks
Naiste kõrgushüppes eelvõistlusega piirdunud Eleriin Haas oli pärast võistlust enda peale kuri ja tunnistas, et tahaks kohe uuesti hüpata. «Olen võistluses pettunud,» teatas karjääri teisel tiitlivõistlusel osalenud ja 1.89ga 14. koha saanud piiga.
Haas tegi oma elu ise raskeks. Kaks esimest kõrgust õnnestus tal ületada alles kolmandal katsel, 1.89 alistus teisel üritusel. «Panin end raskesse olukord, kuid suutsin sellest välja tulla. Võimalik, et igaüks poleks sellega hakkama saanud,» rääkis ta. «Mina aga sain ennast lõpuks hüppama.»
Haas tunnistas, et väga suur katsete arv tekitas lõpuks väsimust. Samas jäi ta oma tänavusele parimale alla vaid ühe sentimeetriga. «Lõppvõistlusele oleks tahtnud ikkagi pääseda… aga mis parata, mul on veel võistlusi ees,» lisas kõigest 20-aastane kõrgushüppaja.
Kergejõustik
Göteborgi EMi võitjad
Naised 60 m: Tezdzhan Naimova (Bulgaaria) 7,10. 400 m: Perri Shakes-Drayton (Suurbritannia) 50,85. 800 m: Natalja Lupu (Ukraina) 2.00,26. 1500 m Abeba Aregawi (Rootsi) 4.04,47. Kuul: Christina Schwanitz (Saksamaa) 19.25. Kolmik: Olga Saladuha (Ukraina) 14.88. Kõrgus: Ruth Beitia (Hispaania) 1.99. Teivas: Holly Bleasdale (Suurbritannia) 4.67.
Mehed 60 m: Jummy Vicaut (Prantsusmaa) 6,48. 400 m: Pavel Maslak (Tšehhi). 800 m: Adam Kszczot (Poola) 1.48,69. 1500 m: Mahiedine Mekhissi-Benabbad (Prantsusmaa) 3.37,17. 3000 m: Hayle Ibrahimov (Aserbaidžaan) 7.49,74. Teivas: Renaud Lavillenie (Prantsusmaa) 6.01. Kolmik: Daniele Greco (Itaalia) 17.70. Kõrgus: Sergei Mudrov (Venemaa) 2.35. Kaugus: Aleksandr Menkov (Venemaa) 8.31. 7-võistlus: Eelco Sintnicolaas (Holland) 6372.