Pärast ebaõnnestunud hooaega vormel-Renault’ 3.5 sarja GP3 vastu vahetanud Kevin Korjuse teed vormel-1 maailma poole aitavad uuest hooajast suunata põhjanaabrid. Koiraneni tiim on küll sarja ainus uustulnuk, kuid samas on meeskonnal kuhjaga kogemusi teistest vormelisarjadest.
Põhjanaabrite meedia esitleb Koiranen Motorsportsi kui ajaloo esimest Soome meeskonda vormel-1 boksiteel ning faktiliselt on neil igati õigus – nimelt peetakse GP3 ja sellest aste kõrgemal asuva GP2 sarja võidusõidud paralleelselt vormel-1 etappidega. Korjus ning tema meeskonnakaaslased
Aaro Vainio ja Patrick Kujala liiguvad seega pidevalt kuningliku sarja meeskondade huviorbiidis, silme ees tänavu F1-sarjas Williamsi rooli keerava Valtteri Bottase näide, kes pääses marjamaale just tänu GP3-sarja võidule.
Seljataga ebaõnne täis aasta vormel-Renault’s, vaatab veebruaris uut autot Estorili rajal esimest korda testida saanud Korjus tulevikku lootusrikkalt. «Usun küll, et mullu juhtunu muutis mind tugevamaks, võib-olla oligi seni kõik liialt ülesmäge läinud. Närvi veel sees pole, aga sõita tahaks juba küll. Esimesed testid ei näita loomulikult kõike, aga suutsime olla suhteliselt eesotsas, see oli positiivne,» sõnas Korjus, kellel õnnestus Portugalis üks sessioon vihmamärjal rajal isegi võita.
Tuttavad näod
2010. aastal just Koiraneni värvides vormel-Renault’ 2.0 sarja võitnud Korjuse sõnul on tollasest ajast tiimis hulgaliselt tuttavaid nägusid. Neist kõige olulisem on kahtlemata sakslasest võistlusinsener Hagen Pischel, kellega Korjuse sõnul koostöö sujub. «Ta teab juba enam-vähem mu soove. Suurim erinevus on see, et kui eelmises tiimis istusime prantslastega palju laua taga ja arutasime telemeetriaandmeid, siis nüüd saan lihtsalt rääkida, mis mulle sobib,» lausus Korjus, kes plaanib suvel pärast keskkooli lõpetamist kolida Hispaaniasse, kus asub tiimi peakorter.
Koiraneni ja Korjuse sisseelamise teeb valutumaks asjaolu, et GP3-sarjas võetakse tänavu kasutusele täiesti uus auto. Eestlase sõnul on mulluse ja tänavuse sõiduvahendi vahe peamiselt nüanssides. «GP3-auto pole nii kiire kui vormel-Renault 3.5, aga see tuleneb peamiselt Pirelli rehvidest, mis on aeglasemad kui Michelinid. Ka lõppkiirus on väiksem ja sirgete lõpus hakkab natuke tunda andma, et aerodünaamika piirab kiirust,» kirjeldab Korjus vormelit, mille 3,4-liitrine mootor peaks andma umbes 400 hobujõudu – varasemaga võrreldes koguni 120 rohkem. Tippkiirus jääb tootja Dallara andmetel 285 km/h kanti.
Kõige enam sõltub Korjuse ennustusel aga siiski rehvidest. «Sõidud tulevad ilmselt üsna rasked, sest võrdselt tugevaid sõitjaid on päris palju – soosikutest näiteks Carlos Sainz jr, Daniil Kvjat, Jack Harvey, samuti tiimikaaslane Vainio. Enne esimest etappi on muidugi raske öelda, aga võimalik, et edu võib tuua taktika, kui sõita algul rahulikumalt ja võistluse teises pooles kiirust lisada. Usun, et esimesed sõidud pakuvad kindlasti üllatusi,» ootab Korjus 11. ja 12. mail Kataloonia ringrajal toimuvat avaetappi põnevusega.
Teine võistlusformaat
Kiiremini kuluvate Pirelli rehvide tõttu pole Korjuse sõnul ka testipäevadel mõtet meeletult rajakilomeetreid koguda, kuna siledad rehvid ei anna enam head tagasisidet. Micheliniga oli kvalifikatsioonis võimalik teha kaks kiiret ringi, Pirelliga aga Korjuse sõnul umbes poolteist.
Sarnaselt vormel-1 sarjaga pakub Pirelli ka GP3 meeskondadele erinevaid rehvisegusid, kuid ühe olulise erinevusega. «GP2 sarjas antakse tiimidele etapil kätte kaks erinevat jooksu. Meil aga võib küll eri etappidel olla kõva, pehme või keskmine segu, kuid ise neid valida ei saa,» selgitab Korjus. Sama kehtib testide kohta, seega on Korjusel Estorilist esialgu käepärast vaid kogemus pehmete rehvidega.
Ajasõidus õnnestumist nõuab ka vormel-Renault’st erinev võistlusformaat – kui seal peeti mõlema võistlussõidu jaoks eraldi kvalifikatsioon, siis GP3-sarjas vaid üks. Teise sõitu stardivad avasõidu kaheksa paremat aga pööratud järjestuses.
«See tähendab, et avasõidu peab kindlasti kaheksa hulgas lõpetama. Ehk kõige rohkem loodangi mullusega võrreldes seda, et kvalifikatsioonis ei esineks tehnilisi viperusi, sest kui vormel-Renault’s sai teises sõidus uue võimaluse, siis GP3s kaotad ebaõnne korral kogu etapi,» sõnab Korjus.
Noorte sõitjate võrdsuse huvides on GP3s auto seadistusvõimaluste hulk üsna piiratud, kuid üht-teist annab Korjuse sõnul siiski näppida. «Tiibu väga seada ei anna, kuid pisikesi muudatusi tegime juba Estorilis ja need ka toimisid. Suurem erinevus on aga see, et GP3s puudub möödumist hõlbustav DRS-süsteem, seega võib juhtuda, et Hungaroringi-sarnastel radadel näeb vähe möödasõite,» lisab ta.