Carlsen: lääne malehiilguse päästja

Norralane Magnus Carlsen, male maailma edetabeli esinumber ja sügisest ehk ka tšempion.

FOTO: AFP/SCANPIX

Norralane Magnus Carlsen võib pärast 41-aastast pausi tuua male MM-tiitli taas läänemaailmale.

Lääne progressiivne inimkond võinuks kümmekond päeva tagasi, kui lõppes male MMi pretendentide turniir, ehk pisut rohkem rõõmustada – oma poiss Magnus Carlsen tegi idamaistele mõttegeeniustele tuule alla.

Nüüd seisab 22-aastase norralase teel vaid üks mees, ja mõistagi idast, hindu Viswanathan Anand. Kui temagi sügisel toimuvas tiitlimatšis langeb, saab lääs üle nelja kümnendi taas oma male maailmameistri.

Tõsi ta on. Kui tõmmata joon keset Peipsi järve – sealpool ida, siinpool lääs –, oli viimane siinpoolne maailmameister Robert Fischer, kes võitis tiitli 1972 ja loovutas selle võitluseta kolm aastat hiljem Anatoli Karpovile. Sealtmaalt algas ida võidukäik. Kui arvestada FIDE niinimetatud absoluutseid tšempione, järgnesid Karpovile Garri Kasparov, Vladimir Kramnik ja Anand.

Nagu malearvuti Houdini

«Väikse sõja alget on MM-matšis kindlasti,» arvas Eesti esimaletaja Kaido Külaots. «Imagoloogiliselt võiks Anandi ja Carlseni vastasseisust saada tõesti ida ja lääne mõttejõu heitlus. Malele tuleks säärane lahing kasuks.»

Kui minna ajas tagasi, siis saavutas malehuvi maailmas kõrgpunkti just tänu ideoloogilistele sõdadele, sest mida muud need MM-matšid olid: Fischer vs Boriss Spasski (kapitalism vs kommunism), Karpov vs läände põgenenud Kortš­noi (totalitarism vs demokraatia), Karpov vs Kasparov (vanameelsus vs uuemeelsus).

Esimese tõsise lahingu Carl­sen võitis, aga ülinapilt. Pretendentide turniiril seisid tal vastas vaid Nõukogude Liidus sündinud maletajad, kellest kolm mängisid Venemaa lipu all, lisaks Armeenia, Ukraina, Iisraeli ja Aserbaidžaani esindaja.

Ühel hetkel tundus, et norralane nopib esikoha muretult, kuid viimases voorus alistus ta valgetega mängides ootamatult Peter Svidlerile. Sel hetkel jooksid Norramaal huviliste tulva all kokku MM-pretendentide turniiri otseülekandeid vahendanud netikülgede serverid.

Kramnikul, kelle partii oli sel hetkel pooleli, piisanuks viigist, kuid ta pidi tunnistama üllatuslikult Vassili Ivantšuki paremust. Kuna nii Kramnik kui Carlsen kogusid 8,5 punkti, läksid arvesse võidetud partiid ja ses arvestuses oli norralane 5:4 parem.

Kuidas siis nii? Seitse idamaa meest ei suutnud üht lääne poisikest põlvili suruda? Omal ajal tegid Nõukogude Liidu mehed pretendentide turniiril kokku mängides küll Paul Keresele aina ära.

«Enam ei ole need ajad,» muigas Külaots. «Ei ole aasta 1962.»

Niisiis on malemaailm põnevil: kas statistilisest maailmameistrist – on ju Carlseni ELO koefitsient 2872 maleajaloo kõrgeim – saab ka päris tšempion?

Nii ta tõesti on: arvude järgi on Carlsen kõigi aegade kõige kõvem maletaja. Anand, kelle ELO on 2817, ei saa ligilähedalegi. Norralane on üle ka endistest suurkujudest Kasparovist (2851) ja Fischerist (2785).

Ajaloo noorim suurmeister

«Kui parimate päevade Fischer ja praegune Carlsen malelaua taha istuksid, poleks Ficheril mingit lootust,» kinnitas Külaots. «Male on aegadega sedavõrd muutnud. Samas, üleolek kaasaegsetest ... Fischer alistas pretendentide matšides nii Bent Larseni kui Mark Taimanovi kuivalt 6:0, Carlsen midagi säärast ei suudaks.

Samas võidab norralane järjekindlalt, sellest ka nii kõrge ELO koefitsient. Ent pretendentide turniiri lõppvaatus näitas, tõsi, mõneti üllatuslikult, et Carlsen on siiski inimene, mitte kompuuter.»

Küsimusele, kellega oleks Carlsenit kõige parem võrrelda, vastas Külaots: «Mitte kellega, vaid millega. Maailma parima malearvuti Houdiniga. Carlseni partiisid on arvutiga üle mängitud – no ei tee poiss vigu, tegutseb enamasti justkui programmeeritud. Purustab vastast pikalt ja metoodiliselt. Vaatad: partii kulgeb võrdselt, aga ühel hetkel on vastase seis läbi. Sestap on norralase pea kohale tekkinud müstilisuse oreool. Aga kui Carlsenit inimesega võrrelda, siis on ta kui parimate päevade Karpov pluss veel midagi erakordset.»

Kui Carlseni tulevikust rääkida, siis eelkõige loodab Külaots – naljaga pooleks – temaga malelaua taga enam mitte kohtuda. «Hetkel on meil omavaheline seis 2:1 minu kasuks, lisaks hulk viike. Aga ma võitsin Carlsenit, kui ta oli poisike. Käisin tema vanematega pisut tihedamalt läbi. Carlseni isa küsis kord, millist ELO koefitsienti ma ta pojale ennustan. Pakkusin kohvipaksu pealt 2650, mis on korralik suurmeistri tase. Puusse panin. Carlsen aina areneb. Pidurdamatult.»

Pühendumus olla Carlseni edu alus. Norralane on totaalne malefriik, sünnilt mõttegeenius. Kahesena pannud ta kokku 50 tükist koosnevaid puslesid, kolmesena luges kokku kõik kaasaegsed automargid, viieselt suutis nimetada viimse kui maailma riigi, selle pealinna ja elanike arvu. Kuueselt hakkas Carlsen malet mängima, seitse aastat hiljem sai ajaloo noorimana rahvusvaheliseks suurmeistriks. Võrdluseks: Fischer oli suurmeistri normi täites 15, Kasparov suisa 17 aastat vana.

Carlsenil on teha vaid üks samm, et saada maailma tšempioniks. Külaots: «Kui mingil põhjusel – näiteks kogenematusest, sest ta on matše vähe mänginud – Carlsen seekord Anandi ei võida, siis võidab järgmine kord. Carlsenil on eeldused saada kõigi aegade parimaks maletajaks.»

Magnus Carlsen

•    Sündinud 30. novembril 1990 Norras Tønsbergi vallas Husvikis.

•    Sai ajaloo noorimaks male suurmeistriks 15 aasta ja 148 päeva vanuselt.

•    Maailma edetabeli esinumber, ajaloo kõrgeima ELO koefitsiendiga (2872) ­maletaja.

•    Male-Oscari laureaat aastatel 2009, 2010 ja 2011.

•    Hüüdnimi: Male-Mozart.

•    Aastane sissetulek umbes 2 miljonit eurot.

•    Male kõrvalt töötab Taani ­rõivafirma G-Star reklaaminäo ja modellina.

•    Fännab korvpalli, NBA meeskondadest New York Knicksi ja Boston Celticsit.

•    Oli valmis esinema filmis «Star Trek Into Darkness» ja kehastama tulevikumaletajat, kuid ei saanud USAs õigel ajal tööluba.

Tagasi üles