Peeter Vahtra: vajame aastaringset treenimisvõimalust

Mariel Gregor
, spordireporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Koondise peatreener Peeter Vahtra.
Koondise peatreener Peeter Vahtra. Foto: Elmo Riig / Sakala

Äsja Eesti meistriks kroonitud Viljandi Metalli võrkpallinaiskonna ja Eesti koondise peatreener Peeter Vahtra rääkis intervjuus volley.ee-le naiste võrkpalli muredest ja rõõmudest.

Allpool volley.ee intervjuu Peeter Vahtraga.

Peeter, kas Eesti naiste meistrivõistluste tase on tõusnud, langenud – või kuhu see liigub?

Peeter Vahtra: Arvan, et hooaeg oli positiivne. Viljandi Viljandiks, see naiskond karastus Eesti-Soome ühisliigas. Aga näiteks Võru sai finaali... siis Tartu. Balti liiga on ka päris hea olnud.

Kindel edasiminek on tähelepanuväärne. Sirge jalaga enam Eesti meistrivõistlusi ei võida. TTÜ mängib kohati väga võitluslikult.

Mis kurvastas?

Mul on väga kahju, et möödunud aastal kadus ära Viimsi naiskond. See oli tugev ja Eesti oludes väga vajalik naiskond. Samuti Pärnu oma.

Viimsi kadus ka ühisliigast, soomlased polnud temast enam huvitatud ja ütlesid koha üles. Sama oht ähvardab tänavu tabeli sappa jäänud Viljandi naiskonda.

Mitteametlikult on nad öelnud, et mängivad edaspidi omavahel, sest meie naiskonnad ei ole praegu atraktiivsed. Me suudaks heal juhul välja panna naiskonna, kes mahuks esikuuikusse. Esikolmikusse ei jõuaks me mingil juhul. Selleks meil ressursse pole. Soome paremates naiskondades on kolm tugevat välismaalast.

Mis siis saab?

Aga nad pole veel ametlikult välja öelnud, mida mõtlevad, otsuseid tehakse tavaliselt mai lõpus. Hooaeg koos soomlastega on meile ääretult kasulik olnud. Anu Ennok mängis hästi Orivesi naiskonnas. Aga tean, et väljundeid välismaale otsivad ka mõned teised.

Kuu aja pärast algavad maailmameistrivõistluste valikmängud (24.-26. maini). Tundub, et saime hõlpsamat sorti vastased – Läti, Leedu, Island. Mängida tuleb küll Daugavpilsis, aga möödunud suvel võitsime lätlannasid ka Riias.

Tundub, et vastased pole tugevad, eriti kui teisi alagruppe vaadata. Aga ei tohi ennast eksitada. Teame läti ja leedu naisi, kes mängivad välismaal ja need on päris tugevad. Kui nad kõik oma tugevamad kokku saavad, läheb meil raskeks. Leedus mängivatest naistest ei mahuks põhikuuikusse ükski. Mõni on isegi Itaalia ja Venemaa tippliigas mänginud, samuti Belgias, Rootsis... Leedu saaks välismängijatest kokku äärmiselt tugeva naiskonna. Palju suurema mängukogemusega kui meie oma.

Läti koondist võitsime mullu neli korda, kaotamata mängugi.

Nendest, kes veedavad hooaja Lätis või Leedus, oleme selgelt paremad. Kui nad saavad lipu alla kõik paremad... Aga miks nad ei peaks tahtma koondist esindada. Leedu pole viisteist aastat koondist välja pannud, aga nüüd see võib juhtuda. Mina valmistan koondist ette mänguks tugevate vastastega. Islandist me, ütleme, et saame jagu.

Meie naisi, nagu teada, pole mõtet eraldi motiveerida.

Muidugi. Kõik tulevad kohale. Konkurents 12 koondisemängija hulka pääsemiseks tuleb tugev, rääkimata põhikoosseisust. Vaid Anna Kajalina ei osale meie üritustel, see pole enam mingi üllatus. Esimene laager algab Tallinnas 2. mail Kalevi spordihallis. 16.-18. maini peame kolm maavõistlusmängu Soomega.

Õed Bratuhhinad rõõmustasid just, jõudes Prantsusmaa kõrgliigasse. Neid pole vaja kunagi motiveerida. Tulevad koondisse hea meelega.

Kõrgliigasse jõudmine toob endaga kaasa palju tugevaid mänge ja see on meie koondisele väga kasulik. Nemad on tõelised Eesti fännid – küsivad ise, millal saab koondisse tulla. Anu Ennok naases Soomest ja harjutab juba isesesvalt.

Mis on meie esindusnaiskonna suurim probleem?

Aastaringse harjutamise puudumine. Eks see ole majanduslikes võimalustes kinni. Soome klubid alustavad ettevalmistust järgmiseks hooajaks juba maikuus. Ma ei taha meie klubide kohta midagi halba öelda, aga võimalused pole võrreldavad.

Kas välismängijate palkamine Eestisse on rahapuudusel täiesti välistatud?

Ei, nad ei maksa nii palju! Head kohalikud mängijad ei saa vähem. Palju sõltub klubi ambitsioonikusest. Eesti meistrivõistlused omandaks kohe teise värvingu, kui ka meie klubides eri nahavärviga mängijaid platsile tuleks. Ega Soome naised muidu oleks nii hästi edasi läinud. Leegionärid on ikka väga targalt valitud, nad teevad üldjuhul mängu ära. Kui ei sobi, saadetakse samal päeval minema.

Mida sooviksid lõpetuseks rõhutada?

On tohutult positiivne, et Eesti naiste koondisega saame taas välja minna ja see on võrkpalliliidu juhatuse tasemel välja hõigatud. Kõrgeid tulemusi pole veel mõtet oodata, kuid kõik on tahtmist täis oma riiki hästi esindada. On, mille nimel tööd teha. Kõik tuleb aja jooksul. Tuleval aastal ootavad meid Euroopa meistrivõistluste valikmängud, edasi olümpiakvalifikatsiooni mängud. Tahaks, et noored, kes kaela kannavad, oleks võrkpalli juures edasi ja neile leitaks aastaringse treenimise võimalus. Et nad kahekümneaastaselt mängimist ei lõpetaks. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles