«Nii kõva mees ma pole, et saaksin 110-protsendilise kindlusega ütelda, et mängin uuel hooajal mõnes välisklubis, kuid arvestan sellega, et suure tõenäosusega saan ikkagi kuhugi välja,» sõnas eelmise korvpallihooaja üks komeete Rain Raadik. «Olen saanud pakkumisi ja agendi soovitusel neist ühe ka tagasi lükanud. Agent ütles, et leiab mulle klubi, aga arvas, et tasub veel natuke oodata.»
Raadik loodab lepingu sõlmida juuni lõpus või juuli alguses ja selle kestvuseks võiks olla kaks aastat. Pikem leping on kindlam, kuid samas mõtleb mängumees ka võimalikule arengule. «Väljaostu klausel peab lepingus täpselt kirjas olema ja see summa ei tohiks olla liiga suur,» rääkis ühe Hispaania agentuuri leedulasest kaastöötaja teenuseid kasutav mees.
Kevadel lõppenud hooaeg kujunes 24-aastase Raadiku jaoks murranguliseks. Pärast aastatepikkust seiklemist Kalev/Cramo, Rakvere Tarva ja Tartu Rocki varumeeste pinkidel leidis ta end kodulinna Pärnu meeskonna särgis põhimehena väljakul rassimas ja tegi seda hästi. Koduliigas kujunesid Pärnu tsentri hooaja keskmisteks näitajateks 12,7 punkti ja 11,4 lauapalli.
«Kuus aastat vahetusid klubid, kuid kõik muu jäi samaks. Ma pole kunagi olnud ka eriline paipoiss, nii ei tulnud ka arengut,» meenutas Raadik aastaid, kuid teda teati suure pidutsejana. «Nüüd ise mängides oli areng hoopis selgemalt tunda. Mõttemaailm on samuti muutunud – kui mõni sõber kutsub randa, siis mõtlen, et peaks minema hoopis jõusaali harjutama.»
Raadik tundis, et võib korvpallis seada senisest kõrgemaid sihte. Hooaja lõppedes ei läinud ta pikale puhkusele, vaid sõitis tänu oma leedulasest agendile mai keskel Kaunasesse treenima.
«See oli super käik!» õhkas viis nädalat korvpallimaal viibinud mees. «Tean, et üksinda on mul raske jõusaalis pingutada, kui aga keegi on pidevalt kõrval ja suurte raskuste juures julgestamas, on kergem pingutada. Kasu oli ilmne – tegime laagri esimesel päeval testiharjutused ja kordasime neid viimasel päeval, edasiminek oli märgatav.»
Hommikuti kaks tundi jõusaalis harjutanud Raadiku päralt oli üldfüüsilise ettevalmistuse treener, õhtuti lihviti tema tsentrioskusi. Tavaliselt tegi ta seda koos eratreeneriga, ent mõnikord toodi sparringuks vastu mõni kohalik tsenter.
«Kätel on muskel juba hästi näha ja pallitrennis õppisin ka uusi asju,» kiitis ta Kaunase laagrit. «Minu jaoks oli kõik tasuta, kolm korda päevas söödeti kõht täis, autoga viidi hotellist trenni ja toodi tagasi.»