Neljapaat on kõva! Maailma kolmas!

Jaan Martinson
, Toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pronksimehed. Vasakult Kaspar Taimsoo, Sten-Erik Anderson, Allar Raja ja Kaur Kuslap.
Pronksimehed. Vasakult Kaspar Taimsoo, Sten-Erik Anderson, Allar Raja ja Kaur Kuslap. Foto: Fred Killing

Eesti uus neljapaat sai MK-etapil taas kolmanda koha ning läheb MMile medalit püüdma.

«Jah, meie neljapaat oma uue ja noore koosseisuga ongi nii kõva, maailma kolmas,» kinnitas sõudekoondise pea- ja neljapaadi treener Matti Killing pärast seda, kui Kaspar Taimsoo, Sten-Erik Anderson, Allar Raja ja Kaur Kuslap Luzerni MK-etapil pronksmedalid kaela said.

Horvaatia, neljapaadi valitseja, võttis Luzernis võidu, Saksamaa, enamasti teine (aga mõnikord ka esimene), oli tavapärasel kohal. Ja seejärel tuli Eesti, Horvaatiast maas vähem kui viis, Saksamaast kaks sekundit. Ent piisavalt pikalt ees järgnevatest – Suurbritanniast, Venemaast ja Poolast.

«Viimane MK-etapp, sestap sõuavad paatkonnad parimas koosseisus, nii minnakse ka MMile,» selgitas Killing. «Luzernis olid kõik kohal. Puudu polnud kedagi.»

Niisiis on Eesti neljane taas medalikonkurentsis. Vaatamata sellele, et kogenud Tõnu Endreksoni ja Andrei Jämsä asemel on kaks noort poissi.

«Paatkonna koostamisel oli verd ja pisaraid, aga nagu räägitakse, on Eesti sõudmises pärast draamat paadil alati hea minek,» muigas eessõudja Taimsoo.

Killing palub mitte imestada, sest Kuslap ja Anderson olidki tugevuselt järgmised mehed, keda paati võtta. «Kahest sõudsid nad tragilt, kuid pildile ega neljasesse ei pääsenud, sest oli teenekamaid. Paraku teenekus spordis ei maksa. Nüüd on paadis kogu nelik minu poisid, tehniliselt minu käekirjaga. Koostöö sujub paremini. Eelmisel satsil jäigi ehk üht-teist erineva tehnika taha.»

Ometi on raske uskuda, et tulevad kaks noort meest kahe poolnoore juurde ja kohe hakataksegi kõvasti panema.

Taimsoo: «Pärast kolme esimest trenni Kuslapi ja Andersoniga ütlesin, et kui me ei pauguta Eatoni MK-etapil, siis paugutame Luzernis või kunagi hiljem. Aga paugutame. Tehniliselt liigume kenasti ja noorte mõningase puudujäägi jõus kompenseerib meeletu motivatsioon – nad mõistavad, et on saanud elu võimaluse jäädagi põhimeesteks, ning see annab neile hoo. Meil on suurepärane platvorm, millele ehitada kullapaat.»

Kuld kullaks, aga kas esmalt minnakse Lõuna-Koreasse augusti lõpus algavale MMile pronksi tooma?

«Pronks on tore küll, kuid mind painab see, et Eatoni regati finaalis jäi meil vetikas kiilu taha ja seetõttu jäid sakslased alistamata,» põrutab Taimsoo. «Ma ei luba midagi, sest spordis pole garantiid – konkurents on tihe, Venemaa on tagant ohtlik, britid, itaallased, tšehhid ... aga kui MMil medalita jääme, siis oleme ise süüdi. Potentsiaali meil on.»

On potentsiaali, aga ka muret, tunnistab Taimsoo, kui hõiskamised on hõisatud: «Poolfinaalis sõudsime kiireimad viimased 500 meetrit, kuid finaalis mitte. Pool käiku jäi puudu nii mul kui teistel. Kiirust on, aga jõudu mitte veel piisavalt. Õnneks on MMini poolteist kuud. Teeme Viljandis tõsise treeninglaagri ja küll ta tuleb.»
--------------------------------------------------------------

Salapärane roolija Eesti vanas paadis

Kuna parim paat on saadetud MMi toimumispaiga Lõuna-Korea poole teele, pidi neljane Luzerni MK-etapil sõudma vana ja väsinud sõiduvahendiga, millega võisteldi veel 2004. aasta olümpiamängudel Ateenas. Kusjuures enne Šveitsi minekut tuli paati kõvasti putitada.

«Kaalumisel selgus, et meie paat on neli ja pool kilo raskem. Kaaluja uuris irvitades, et kas meil on roolija äkki paati jäänud,» rääkis treener Matti Killing.

Aasisid teisedki, sest eestlaste paat oli tõeline uunikum, sääraseid enam ei näe, neid ei valmistatagi. Käidi uudistamas ja naermas, et äkki on tegu Filippi firma uusima mudeliga.

Killing õhkas, et õnneks oli ilm tuulevaikne, sest laines pole iidne paat nõnda hästi liikunud.

Samas ei tahtnud Killing spekuleerida, palju paadi tõttu sekundeid kaotsi läks. «Iga liigne kilo on halb, kuid me ei kurda. Hea, et sellinegi paat võtta oli. Ei ole valemit, millega arvutada, palju paadi ülekaal ja vanus aega lisab. Ütleme, et paadi vanuse korvas noorte meeste tahtmine tõestada, et praegune neljase koosseis on parim ning üheskoos aetakse õiget asja.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles