Laskesuusataja Indrek Tobreluts ei näe eile Ufas võidetud suvebiatloni maailmameistrivõistluste hõbemedalis ennet talvisele aurahade sajule, küll aga veendus, et hooaja ettevalmistus on sujunud sihipäraselt.
Suvebiatloni MMi hõbe lisas Tobrelutsule indu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«MMi medalit on alati tore saada ja medali järele ma siia ka tulin,» sõnas Tobreluts. «Kuid kindlasti hindan tunamullusel laskesuusatamise MK-etapil saavutatud viiendat kohta kõrgemalt.»
Hõbeda vormistas Tobreluts Bakarostani pealinnas alanud MMi avadistantsil, 4 km sprindis. Lamadestiirust puhaste paberitega ja liidrina väljunud eestlane teenis püstiasendist laskmises kaks trahvi. Viimasele ringile läks ta veel kolmandana, tänu särtsakale jooksule tõusis lõpuks teiseks.
Venelastel suvekoondis
«Jooksuvorm oli enam-vähem, laskmine aga keskpärane,» hindas Tobreluts etteastet. «Suvel on võistlusi vähe, tegin alles teise stardi. Pole veel harjunud kiire tempo pealt laskma, seetõttu jäi vähe krobeliseks.»
Eesti laskesuusatamise koondise peatreener Hillar Zahkna meenutas, et jooksmine on alati olnud Tobrelutsu trump. «Lasta on aga jooksu pealt raskem kui suusatades pulsisagedus tõuseb kõrgemale,» lisas ta.
2000. aastal suvebiatloni MMilt kuldmedali võitnud Tobrelutsu hinnangul pole konkurents vahepeal oluliselt kasvanud. «Väga tugevad on endiselt venelased,» selgitas Tobreluts. «Nad on moodustanud eraldi koondise, kes valmistub just suviseks MMiks.»
Tema ise läks tiitlivõistlusele tavapäraste harjutuskordade lainelt. «Ei mingeid kiirustreeninguid,» toonitas Tobreluts. «Eesmärk on talveks heasse vormi jõuda.»
Teel esindusalaks
Et talvel äsja võidetud medalil enam kaalu pole, kinnitasid nii Tobreluts kui Zahkna nagu ühest suust: suvebiatlon ja laskesuusatamine on kaks täiesti erinevat ala.
«Praegune etteaste näitas, et suvine treening on normaalselt sujunud ja loodetavasti käin ma õiget teed,» vaagis Tobreluts. «Aga see ei tähenda, et ka põhihooaja käivitudes mingeid ulmetulemusi oodata võiks.»
Jooksurajal on kõik sportlased Tobrelutsu väitel võrdsetes tingimustes. «Sul pole vaja MMile kümmet paari ketse kaasa võtta,» tõmbas ta paralleeli. «Talvel sõltub aga tulemus suuresti taustajõust ja hooldetiim on meil rahanappuse tõttu kindlasti üks maailma nõrgemaid.»
Eelmisel hooajal ei saanudki Tobreluts laskesuusatamises korralikku tulemust kirja, aia taha läksid ka Torino olümpiamängud. Nukravõitu seisu taustal andsid tragi etteaste tänavusel Otepää Suverullil ja äsjane MMi hõbe positiivseid emotsioone.
«Nüüd oleks vaja ka talvel korralikke tulemusi näidata, et jõuda järgmise olümpiani,» kordas Tobreluts. «Vähemasti pole ma veel unistamisest väsinud, lootus on jäänud.»
Tulevikus tõotab ka suvebiatlon, kus seni rassinud põhiliselt endiste sotsialismimaade esindajad, kasvada esinduslikuks alaks. Juba nüüd asusid starti 18 riigi sportlased, esimest korda olid esindatud Saksamaa ja USA.
Edasiseks on Rahvusvahelise Laskesuusatamise Liidu (IBU) juhid koostanud nelja-aastase arenguplaani ja eraldanud suvebiatloni projekti elluviimiseks hunniku raha.
MM-heitlustest Ufas tehakse esmakordselt teleülekandeid, esimest korda IBU ajaloos on otsepilt võistlustelt jälgitav interneti vahendusel.
Lääne tippude peibutamiseks asendatakse tuleval suvel osal distantsidel jooks rullsuusatamisega. Eestile on uuendused seda olulisemad, et järgmine suvebiatloni MM toimub 2007. aasta septembris Otepääl.
Tabloo
Suvebiatloni MM
Meeste sprint. 1. Sergei Balandin (Rus) 14.51,3 (0), 2. Indrek Tobreluts (Est) 15.12,2 (2), 3. Dimitri Nikiforov (Rus) 15.20,2 (1), 4. Ordrej Moravec (Cze) 15.35,3 (2), 5. Aleksandr Katanovski (Rus) 15.59,8 (4), 6. Aleksei Kovjazin (Rus) 16.02.6.