Kahekordne maadluse maailmameister August Englas jõudis ära oodata järjekordse tähetunni, kui eile mantlipärijale Heiki Nabile omatehtud tammepärja kaela riputas.
Maadluslegend Englas kinkis ilmameister Nabile tammepärja
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Englas pidi väärilist järeltulijat, kes tiitlivõistlusel tempioniks kroonitaks, ootama 52 pikka aastat. Kuulnud Nabi kullavõidust kreeka-rooma maadluse MMil Hiinas, hüppas vanahärra süda rõõmust.
«Sai juba ammu lubatud, et valmistan mantlipärijale pärja,» ütles 81-aastane Englas. «Käisin muudkui mööda võistlusi teised pärisid, et miks sa, vana mees, rahu ei leia? Lootsin, et jõuan väärilise järglase ära näha. Nüüd võib öelda, et elutöö on tehtud. Otsekui poeg oleks sündinud!»
Tammeoksad pärja tarvis tõi Englas Muuga metsast. Eile Tallinna lennujaama Nabile vastu tulnud ligi sajapealise inimhulga seas seistes aga muretses, kas vanik piisavalt esinduslik sai.
«Päris loorberipärg see pole, aga vaeva nägin kõvasti,» tõdes ta. «Lehed on ju juba närtsinud ja viletsad.»
Hiiumaa juubeldab
Samal ajal kui Nabi kunagist kodukooli Suuremõisat esindavad rahvariietes Hiiumaa näitsikud hääli laulu tarvis soojaks ümisesid, ootas 21-aastase sangari ema Ene Leigri poega sugulaste ringis.
«Kogu Hiiumaa juubeldab,» teatas ta varjamatu uhkusega. «Teade Heiki medalivõidust levis saarel kulutulena. Kui kell viis õhtul välja läksin, õnnitlesid kõik vastutulijad.»
Punane oli ka Leigri telefon. «Ma pole kahe aasta jooksul nii palju kõnesid saanud kui nüüd,» rõõmustas ta. Helistajate hulgas oli palju vanu tuttavaid, kellega ta enam ammu ühenduses pole olnud.
Kõige enam läks Leigrile aga hinge naaberküla vanamemm, kes päev pärast võitu talle Postimehest väljalõigatud artikli saatis. «Olen viimastel päevadel nii palju headust tunda saanud,» oli Leigri tänulik.
Kui palju pisaraid ta rõõmu-uudise järel valas, pole kokku arvata võimalik. «Kõigepealt kohe pärast võitu, siis ajalehtesid lugedes...» üritas Leigri rehkendada. «Tegelikult pole Heiki kordasaadetu siiani päriselt kohale jõudnud. Ärkan öösiti ja mõtlen: kas tõesti on see võimalik?»
Leigri teada ootab Hiiumaa rahvas nüüd sangari külaskäiku. Suuremõisa koolis plaanitakse sel tähtsal päeval näidata Nabi finaalmati, mis ühel külamehel videosse võtta õnnestus. Kuidas 103-kilost vägilast kojutuleku puhul kostitada, polnud ema veel välja mõelnud.
«Söömine on Heiki lemmiktegevus olnud lapsest peale, ära ei põlga ta ühtki rooga,» ei näinud Leigri muretsemiseks põhjust. «Aga liha peaks ikka lauale panema.»
Leigri jõudis veel rääkida, et viis aastat tagasi poega Tallinna, Audentesesse õppima saates, olid kõhklused suured. Muret valmistas just õppetükkidega hakkamasaamine, tavakoolis ei kuulunud poiss priimuste hulka. Ent kõik laabunud hästi.
Siis hakkas orkester mürtsuma ja noored maadlusjüngrid upitasid VIP-saali uksest väljunud Nabi kätele.
Järgnenud õnnitluste laviinis ulatas maadlusliidu president Heino Priimägi sangarile teki 100 000 kroonile. Nabi treener Henn Põlluste sai 25 000 ja esimene juhendaja Tiit Madalvee 10 000 krooni.
«Heikis on rohkem tahet kui 25 treeneriaasta jooksul kokku näinud olen,» tegi Madalvee endisele õpilasele kummarduse.
Nabi ise tunnistas, et tegelikult pole temalgi kordasaadetust veel täit selgust.
«Magasin Hiinas vaid ühel, võistluseelsel ööl,» selgitas ta. «Algul ei saanud uinuda aklimatiseerumise tõttu, hiljem, kuna olin tulnud maailmameistriks. Hakkasin mõtlema kõigele olnule.»
Ihkab metsade rüppe
Kaleidoskoobi kirevaim kaader kuulus MMi finaalile, kus Nabi ent parteris kaitses ja treener mati äärel järelejäänud sekundeid luges.
«Teadsin, et kui selle aja ära seisan, olen maailmameister,» meenutas Nabi. «Kella piiksudes adusin niisugust eufooriat, et isegi ei mäleta, mida ära tegin. Autasustamisel kordasin aina: olen tempion, olen tempion! See oli midagi ülimat.»
Nüüd tahab Nabi paar päeva puhata ja harjuda mõttega, et ta tõesti tempion on. Kõigepealt peab ta aga Sisekaitseakadeemia tudengina ülemustelt paluma, et nood niigi veninud kohustusliku vanglapraktika algust veel pisut edasi lükkaksid.
«Tahaksin veidi kärast eemal olla, võimalusel lähen Hiiumaale,» unistas Nabi. «Seal saan rahu nautida, kodu on metsa sees peidus.»