Epeevehkleja Sven Järve kerkis fööniksina tuhast, kui maailmameistrivõistlustel Torinos üllatuslikult pronksmedali võitis. Aastaid teise eeloni kuulunud tallinlane vaevles MMi eel tagatipuks kõrges palavikus.
Juristiametit pidav Järve võitis MM-pronksi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Me võitsime pronksi, mitte ei kaotanud mõnd kirkamat värvi medalit,» juubeldas Järve treener Margus Pärn, kui tema hoolealune poolfinaalis portugallasele Joaquim Videirale 12:15 alla jäi. «Tõestasime kõigile, kes meisse ei uskunud, et pole papist poisid.»
Järvel endal jäi kaotus emotsioonide üldisel kõrglainel siiski pisut hinge kriipima.
Uskumatu sooritus
«Nägin võiduvõimalusi,» tõdes ta. «Kui mind võib üllatajaks nimetada, siis vastas oli umbes samasugune, vaid pisut suuremate kogemustega mees. Aga mõistagi olen saavutatu üle õnnelik.»
Poolfinaali eel üritas Järve säilitada rahu ja taastada äsjase külmetushaiguse tõttu kaotatud jõudu: Torinosse saabudes oli palavik ta kohe voodisse heitma sundinud.
«Enne võistlust mõtlesin, et kõige enam võib alt vedada tõvest kurnatud füüsis,» meenutas ta. «Olnuks jõudu rohkem, suutnuksin poolfinaalis ehk paremini vehelda.»
Ent kordasaadetu oli niigi uskumatu 26-aastase Järve eelmine sähvatus jäi kaheksa hooaja kaugusele, mil ta juunioride EM-võistlustelt pronksi pälvis. Kuni eilseni veninud hallil mõõnaperioodil jõudis eestlane MK-etappidel vaid paaril korral 16 parema sekka.
«Niisugune see sport on, pauk võib tulla ka luuavarrest,» kommenteeris Eesti vehklemisliidu peasekretär Tõnu Nurk. Ja meenutas, kuidas võistluspäeva hommikul olümpiakomitee saavutuspordi juht Martti Raju tema kabinetist läbi astus ning lõõpis: jahilaskur Inein tuli ootamatult maailmameistriks, maadleja Nabi samuti. Nüüd on vehklejate kord!
Järvet koolieast peale juhendanud Pärn, nüüdne meestekoondise peatreener, tunnistas, et medalile nad jõuproovi eel tõesti mõelda ei söandanud.
«Kõik märgid näitasid: Sveni vorm on tõusuteel,» tõdes Pärn. «Aga kuna varem on tal raskusi esinenud isegi 64 hulka pääsemisega, seadsime sihikule 32 sekka jõudmise.»
Tõsi, kui 64 hulgas kõige rängem vastane, itaallane Alfredo Rota 15:12 alistada õnnestus, muutusid plaanid hoobilt auahnemaks. «Protokollist järgmisi vastaseid uurides veendusime, et võime tõusta päris kõrgele,» sedastas juhendaja.
Järve võitiski ameeriklast Soren Thompsonit 15:10, Hongkongi vehklejat Ncola Lu Mini 15:13 ja poolakat Krzystof Mikolajczykit 15:13.
Tihe harjutuskava
Hoolealuse vahepealses madalseisus nägi Pärn n-ö objektiivseid tegureid. «Koondise moodustamise süsteem oli pikka aega niisugune, et Sven lükati lihtsalt kõrvale,» nentis treener. «Pealegi on mehed paaril viimasel hooajal osalenud vaid paaril MK-etapil, nii ei saagi tasemest mingit pilti.»
Järvegi sõnul hõivasid «vanakesed» riigi esinduses kindlalt kohad. «Sa võisid näidata lootustandvat tulemust, ent võistkond oli paika pandud ja uusi sinna juurde ei lastud,» selgitas medalimees. «Nikolai Novosjolovil õnnestus lõpuks läbi murda, mina jäin ukse taha. Kõik otsustas edetabel, aga enamikul vehklejatel ei lubanud rahakott võistlustel punkte kogumas käia.»
Kõrvale tõrjutuna jõudis Järve loobumismõtteidki mõlgutada. Meelis Loidi lõpetamise järel võttis aga toonane peatreener Boriss Joffe ta mullu lõpuks «juhuslikult» tiitlivõistlusele kaasa.
«Olin toona juba treeningutesse väikese pausi jätnud. Kuid pärast koondisega liitumist hakkasid asjad taas ülesmäge minema,» tunnistas Järve, kes argipäevadel peab hoopis juristiametit. Ka Pärna põhitöö pole spordiga põrmugi seotud, kauase õpilase juhendamise eest ei teeni ta näiteks sentigi.
Kumbki meestest pole end amatööri staatusest segada lasknud. «Profisportlase elu on kindlasti lihtsam,» möönis Järve. «Samas võib tuua palju näiteid, kus edukad vehklejad kas või arstidena töötavad. Kui väga tahad, leiad kõigeks võimaluse.»
Nii ongi Järve harjutanud viis korda nädalas. «Tegemata pole midagi jäänud,» teatas epeemees rõõmsalt.
Kas medalivõidu järel elus midagi muutub, ei hakanud Järve vahetult pärast finaali oletama. «Las kõigepealt emotsioonid pisut lahtuvad,» sõnas ta.
Novosjolov jõudis 32 hulka
Sven Järve sõnul lubanuks võimed medalini jõuda ka teistel Eesti epeekoondilastel, eile oli lihtsalt tema päev.
Nikolai Novosjolov võitis 64 seas 15:10 venelast Igor Turinit, kuid jäi siis 8:15 alla rumeenlasele Alexandru Nyiszstorile. Kaido Kaaberma laeks jäi 1/32-finaal, kus tema vastaseks oli tänavune Euroopa meister ungarlane Ivan Kovacs.
Kovacsi võidunumbriteks kirjutati 13:12, määravaks sai seejuures Kaabermale vastasega sihiliku kokkupõrkamise eest määratud trahvitorge. Viktor Vaht 64 hulka ei pääsenud.
Neljapäeval alustatakse meeskondliku turniiriga, kus Eesti esimeseks vastaseks on Rootsi, seejärel Ungari.
«Peamine eesmärk ongi alistada tugev Ungari, et jõuda kaheksa hulka,» seadis Järve sihte. «Eesmärk nõuab meilt kõigilt sajaprotsendilist õnnestumist.»
Naiste epee individuaalturniiril jõudsid alagrupist edasi 64 hulka Kristina Kuusk ja Irina Embrich. (PM)