Eesti võrkpallikoondise ja Tallinna Selveri temporündaja Ardo Kreek asub uuel hooajal mängima tugevasse Poola klubisse.
Ardo Kreek siirdub mängima tugevasse Poola klubisse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Veel mõni nädal tagasi tunnistas Eesti võrkpallikoondise tempomängija Ardo Kreek, et peab ilmstulevaks hooajaks elt kodumaale jääma – ühtegi head pakkumist välismeeskonnast polevat ning tagatipuks tõmbas Prantsusmaa klubi Rennes Volley eestlasel naha üle kõrvade.
Eelmisel nädalal Türgis EM-finaalturniiril väga ilusat mängu näidanud Kreegile tuli tagasiteel koju aga üllatav teade. Mees sai unelmate pakkumise Euroopa Meistrite liigas mängivalt Poola hõbedameeskonnalt Asseco Resovia Rzeszówilt.
«Kohe lõi näo naerule, kui seda sõnumit nägin. Rõõmustasin, et keegi ikkagi tunneb huvi. Esimene mõte oli «jah, muidugi»,» teatas Kreek ning lisas, et pakkumine tuli nagu välk selgest taevast. «Ma ei osanud seda üldse oodata. Poola ei käinud isegi mõttest läbi.»
Kreek tunnistas, et lootis EM-finaalturniiril võrkpallimänedžeridele silma jääda, kuid kuna Türgis olles ühtegi pakkumist ei tulnud, siis eestlane enam lootusi ei hellitanud.
«Mõtlesin, et kas juhtubki nii, et pean Eestisse jääma,» sõnas ta. «Alles eile (üleeile – toim), kui me Riias lennukilt maha astusime, tuli pakkumine»
Suvel tabas Kreeki tagasilöök. Jaanuarist kevadeni Prantsusmaal pallinud mees oli kindel, et jätkab Rennes’is, kuid klubi otsustas tema asemel värvata Raimo Pajusalu.
Nüüd aga tunnistas Kreek, et prantslaste pakkumist pole mõtet taga nutta – Poola klubi tagas palju ahvatlevamad tingimused, seda ka rahaliselt.
«Kujutan ette, et see klubi on ikka kõvasti parem kui Rennes’i oma. Juba Meistrite liiga on väga suur pluss,» leidis ta. «Kui saab tugevaid mänge, on hea esinemise korral suurem võimalus järgmisel aastal veel kuskil silma jääda.»
Küll aga on vangerdused prantslastega Kreegi pisut ebausklikuks muutnud. «Hommikul, kui üritasin mänedžeri kätte saada, siis ta mingi aeg ei vastanud. Korra mõtlesin, et kas äkki jääbki siis ära. Ikka pabistasin natukene,» kirjeldas esmaspäeval Poolas alustav mängumees. «Selline kiire minek ongi mugavam – pole pikki hüvastijätte.»