Tanel Kangert kordas Hispaania velotuuri 11. kohaga eestlaste parimat tulemust suurtuuridel.
Kangert: siit lähen vaid paremaks
16. september 2013, 07:14
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ma ei näinud pärast finišit Angliru tipus enda ümber ühtki torssis nägu. Astana, Vincenzo Nibali ega mina pole Hispaania velotuuris pettunud,» kommenteeris Tanel Kangert meeskonna liidri 2. ja enda 11. kohta Vueltal. «Kõik andsid endast parima. Otsustaval tõusul panime taktikaga täkke, Nibali sõitis vingelt, aga üks mees – Chris Horner – oli lihtsalt parem. Ise olen ääretult optimistlik: siitmaalt saan ainult paremaks minna.»
Nagu ennustati, selgus Vuelta võitja eelviimasel etapil, legendaarse ja kuratliku Angliru viimasel kilomeetril. Seks ajaks oli Nibali, kes kaotas Hornerile kõigest kolm sekundit, andnud unustamatu etenduse – rünnanud, rünnanud ja veel kord rünnanud, saanud Horneriga vahe sisse, kuid too ei alistunud, ronis taas itaallasele sappa.
Ja siis Horner läks. Rahulikult ja võimsalt. Nibali jäi ning jõudis finišisse 28 sekundit hiljem. Statistikud hõikasid välja, et peagi 42-aastaseks saav Horner sõitis Anglirul välja kõigi aegade teise tulemuse, jäädes alla vaid Roberto Herasele, kes oli 2000. aastal temast sel tõusul 1.11 kiirem.
Suhkrunälg võttis võidu
Rattaguru, Astana spordidirektor Jaan Kirsipuu kiitis eelkõige Nibalit. «Ta oli ülikõva! See, kuidas ta Anglirul paugutas... Aga paugutas tühja. Raiskas ära kõik padrunid. Tundus küll, et Horneril on väga raske, jääb kohe-kohe maha, aga ei jäänud. Horner ei sõitnud vist kordagi punasesse tsooni, Nibali küll, paar korda. Punases tsoonis sõitmine kõrvetab meeletult suhkrut ja ilmselt suhkrunälg, mis saabus kahel viimasel kilomeetril, saatuslikuks saigi.»
Kirsipuu arutles, mis juhtunuks, kui Nibali poleks tõusul nii meeletult rüganud, vaid hoidnud end Horneri sappa ja üritanud tõusu tipus rünnata: «Talle piisanuks teisest kohast, kui Horner jäänuks selja taha. Preemiasekundid toonuks Vuelta võidu. Samas on ründamine Nibali stiil, kui jalad head, paneb täiega. Tirreno-Adriatico velotuuril küpsetas ta ju Chris Froome’i ära. Nüüd Hornerit kahjuks mitte.»
Kangert oponeerib: «Kõrvalt on hea rääkida, aga võtame kolm viimast mägist etappi – kõigil tegi Horner lõpuga Nibalile ära. Tal oli lihtsalt üks käik rohkem. Samas oli võimas, kuidas Nibali viimasel tõusul võitles ega kinkinud Hornerile sentimeetritki. Olen uhke, et saan nii vägeva ja sitke mehe heaks tööd teha.»
Publik aitas omasid
Kangert, olgugi et ta peamine töö oli Nibalit aidata, kordas eestlaste parimat tulemust suurtuuridel: Rein Taaramäe sai 2011. aasta Tour de France’il samuti 11. koha.
Viimasel tõusul üritas Kangert esikümnessegi murda, kuid ebaõnnestunult ning oli tige Anglirul toimunu pärast: «Säärasel moel on Angliru täiesti mõttetu. Ebaõiglane! Publik on raja kõrval ja aitab omi rattureid, esikümne mehi, konkreetselt mäest üles. Olin hispaanlast kinni saamas, kui rahvas talle appi tuli – üks jookseb kõrval ja lükkab sadulast poolsada meetrit, siis annab järgimisele abilisele üle. Hispaanlane nügiti minuti võrra minust ette. Mulle pandi kolm korda käsi seljale, aga aitamiseks seda nimetada ei saa. Mõistan, kui mahajääjaid tõugatakse, aga siin otsustatakse kohtade saatus. Nii ei tohiks olla!»
Lõppkohaga jäi Kangert niivõrd-kuivõrd rahule: «Kevadel, Girol, olin märksa paremas vormis. Tulin Vueltale mõttega, et pean nädala vastu, siis vaatab, mis edasi saab. Aga näe, ka keskmise vormiga ei vajunud ühelgi etapil ära. Samas näitas Vuelta jälle ära mu nõrgad kohad: tempomuutused on need, mis mind hävitavad – kui tõusul pannakse sada meetrit täiega, jään maha esimeste seas. Tänavu polnud mul aega nõrkade külgede kallal töötada, nüüd võtan need käsile. Olen ääretult optimistlik: siitmaalt saan ainult paremaks minna.»
Pühapäeval ajab Kangert maateesõidu MMi meeskondlikus temposõidus ratta Astana tiimi koosseisus joonele. «Ma ei hakka midagi ennustama. Kui praegu peaksin sõitma, siis väga ei suudaks. Keegi meist ei suudaks. Aga nädalaga peaksin jõu taastama.»
Vuelta 2013
1. Christopher Horner (USA),
2. Vincenzo Nibali (Itaalia) +37,
3. Alejandro Valverde (Hispaania) +1.36, 4. Joaquim Rodriguez (Hispaania) +3.22, 5. Nicolas Roche (Iirimaa) +7.11, 6. Domenico Pozzovivo (Itaalia) +8.00,
7. Thibaut Pinot (Prantsusmaa) +8.41, 8. Samuel Sanchez (Hispaania) +9.51, 9. Leopold König (Tšehhi) +10.11, 10. Daniel Moreno (Hispaania) +13.11,
11. Tanel Kangert (Eesti) +14.05.