Tammeka treener: naistega tuleb põhitöö ise teha

Kaarel Täll
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärnu naiskond.
Pärnu naiskond. Foto: Pärnu naiskonna Facebooki leht

Tartu Tammeka naiskonna treener Aleksandra Ševoldajeva rääkis portaalile jalgpall.ee, et Eesti naiste jalgpalli edukal arendamisel ei saa loota ainult mängijate välismaale saatmisele, põhitöö tuleb meie klubides ise ära teha.

Eesti naiste jalgpallil läheb praegu vist hästi. Üha enam on meie mängijaid sõlminud lepingu välisklubidega, Pärnu JK jõudis Meistrite liigasse ja koondis on ka teinud päris häid mänge?

See suvi on olnud naiste jalgpallile kindlasti positiivne. Eriti tähtis roll on siin Pärnul, kes tegi tõesti uskumatu ja ajaloolise sammu, kui jõudis Meistrite liigas 32 parema hulka.

Uskumatu?

See tundus algul jah uskumatu, sest tase, mis on mujal poolprofi- ja professionaalsel tasemel on väga kõrge. Kuna meie mängime ikkagi amatööride tasemel, siis on meie vastastel eelis. Sellise tulemuse saavutamine nõudis suurt pingutust ja näitas meie jalgpalli potentsiaali. Inimesed tegutsevad ala juures entusiasmiga ja mängivad seda mängu ikkagi hobi korras.

Kas need eelpooltoodud kolm parameetrit saavad olla naiste jalgpalli edukuse hindamise aluseks?

Mingil määral kindlasti, sest edu pole paari kuu või ühe aasta töö. Kusagil on järelikult midagi õigesti tehtud. Viimased 3-4 aastat on Eesti naiste jalgpalliga sihipäraselt tegeletud.

Aga millest peaks hinnangutes veel lähtuma?
Kui palju naisi ja tüdrukuid on jalgpalliga tegelema hakanud. Jalgpallifestivalid on toonud juurde väga palju huvilisi ja noori mängijaid. Naiste jalgpall on valmis tegema ühte sammu edasi ja see on kooskõlas meie suviste saavutustega. 

Valikturniiril tuleb koondisel astuda vastu Itaaliale, Hispaaniale, Tšehhimaale, Makedooniale ja Rumeeniale. Hirmsad jõud...
On. Valikturniir ei tule kerge, sest Itaalia ja Hispaania on ikkagi maailmatipud. Tihti võrreldakse mehi ja naisi, kuid see on väga ebaaus. Meestel on kõik profid, meie naised mängivad suuremas osas hobikorras, aga vastased on neil professionaalid. Aga usun, et kõik on võimalik. Vastased on kõik rasked, kuid nende hulgas pole ühtegi, kelle vastu poleks võimalik tulemust saada.

Millise koondise tulemusega rahule jääksid ja kuidas koondis peab selleks mängima?
Tahaks näha naiskonna arengut. Kuigi esimene vastane Itaalia on kohe väga tugev, tahaks näha, et me hoiame oma värava puhtana. Ma ei tea küll peatreeneri plaane ja eesmärke, aga mina alustaks rahulikult ja kaitsest lähtuvalt. Tulemust on raske ennustada ja võtame mängu korraga, sest igas satsis on väga heal tasemel mängijaid.

Koondislastest mängivad välismaal Getter Laar, Pille Raadik ja Katrin Loo. Kui palju on Eesti Meistriliigas praegu selliseid mängijaid, kelle võimed lubaks juba välismaal mängida?
Eesti koondises on sama tasemega mängijaid muidugi veel päris mitu. Meistriliiga klubides on palju häid kogenud mängijaid, kuid ka andekaid noori. Igast klubist leiaks paar naist, keda välismaale saata, noori akadeemiasse ja kogenumaid klubidesse. Nad saaks seal kinnisilmi hakkama. Nimesid ei taha ma öelda, aga mängijad on olemas.

Kas meie naistekoondise edu valem oleks sama, mis meestel, võimalikult palju mängijaid välisklubidesse?
See tagaks kindlasti tugeva koondise ning poolprofi- või professionaalsel tasemel mängivad mängijad. Selle poole tuleb muidugi püüelda. Aga arendada tuleb naiste jalgpalli üldiselt ja põhitöö tuleb ise ära teha. Peame jõudma sinna, et Eesti suudab ise kasvatada tugevaid mängijaid. Hetkel on välismaal mängimine muidugi lahendus, aga me peame vaatama milline oleks seis 5-10 aasta pärast. Siis ei oleks see võib-olla enam ideaalne variant.

Ühest küljest mängupraktika välismaal teeb ka mängijad ja koondise tugevamaks, kuid meie oma liiga selle võrra jälle kannatab?
Kui nad lähevad, on hea ja peabki nii olema. Aga selliste mängijate lahkumine mõjutab võistkondi, kes oma edu ongi rajanud vaid paarile mängijale. Eesmärk peab olema arendada mängijaid üldiselt ja ühtlaselt. Siis pole ka paari naise lahkumisel probleemi. Samas taset see kindlasti veidi mõjutab. Meie välismaal mängivad koondislased on ju kõik FC Florast ja nendega mängiks klubi võib-olla tiitlile. Samas tehakse Floras head tööd ja päris palju noori andekaid naisi on juurde tulnud ja peale kasvanud. Nii pole ka võistkond eriti nõrgemaks jäänud. Teisest küljest on mängijate välismaale minek jälle eeskuju noorematele, sest see näitab mille poole püüelda ning mida on võimalik usina töö ja harjutamisega saavutada. Kahjuks pole Eesti liiga veel tasemel ja siin ei mängita päris tippjalgpalli. 

Kui palju näitab Pärnu JK jõudmine Meistrite liigasse meie naiste jalgpalli arengut?
See, et jõuti 32 parema hulka, ütleb kõik. Usun, et pole ühtegi jalgpalliga ja naiste jalgpalliga seotud inimest, kellel poleks pärnakate saavutuse üle hea meel ja uhke tunne.

Samas on Pärnu naiskonnas oma kasvandike kõrval ka teistest klubidest üle tulnud mängijaid. Rahvusvahelisel tasemel on nad edu saavutanud, aga koduliigas on teistest kindlalt üle. Kuidas seda hindad?
Ei usu, et liiga oleks selle tõttu igavam. Neil on tugev võistkond ja konkurendid peavad selle poole püüdlema, et saada sama tugevaks, et neid võita. Pärnu naiskond on heas balansis, neil on kogenud tegijad, aga ka andekad noored. Võistkond töötab ja neil on oma stiil. Kõigil on neilt õppida ja on kuhu pürgida. Peab olema soov olla neist parem. Niikaua, kui Pärnu on esimene, ei ole kindlasti igav. Vastased ei pea neid kartma.

Aga liigale ja kogu jalgpallile ei mõju vist hästi, kui Pärnu JK võidab Tartu SK 10 Premiumi 20:0?
See ei ole muidugi hea. Samas ei näita see niivõrd Pärnu tugevust, kui SK 10 nõrkust. Neil on puudujääke, aga SK 10 on esimest aastat Meistriliigas.

Liigas on tänavu seitse naiskonda, kas see arv optimaalne?
Ideaalne oleks kaheksa võistkonda, aga ühtlasema tasemega. Selleks tuleb naiskondi ja mängijaid arendada. Tuleb oma naiskonda uskuda. Seda tööd ei tee kuudega või aastatega, protsess on pikk. Ei tohi panustada ühele või kahele heale mängijale, sest kui neid pole või on liidritel kehv päev, siis ollakse hädas. Võistkonna iga lüli on tähtis. 

Sel aastal pole Noortekoondist, kas see katse kukkus läbi?
Ma pole kunagi arvanud, et Noortekoondise osalemine Meistriliigas oli ebaõnnestumine. Tõsi, nad ei saanud väga häid tulemusi, kuid selle eest ohtralt kogemusi, mida nad on sel aastal oma võistkondades ja noortekoondistest ka kasutanud. Küsimus on mängijate arendamises, kas eesmärk on kiired tulemused või kasvatada mängijaid järgmisteks aastateks.

Kui palju võiks meil ideaalis Meistriliigas võistkondi olla?
Järgmistel aastatel võiks vabalt rohkem olla, ideaalis koguni 10-12 klubi, aga see on aastate töö. Ootaks Meistriliigasse Kalju naiskonda, sest nad on juba mitu aastat Esiliigas mänginud, neil on palju häid noormängijaid ja ühtlane võistkond. Neist võiks kahe-kolme aasta pärast saada väga tugeva satsi. Üldiselt aga paneb meil tasemel mängijate puudus ja võistkondade kehv tase praegu piirid ette.

Meistrite liigas on Pärnu JK vastane tugevamatest tugevam Wolfsburg. Millised on meie naiste võimalused?
Võimalus mängida parima vastu on väga kõva saavutus. Paljud tahaks Euroopas nendega mängida. Pärnu oskab mängida, neil on head mängijad, kuid vastas on ikkagi tipp-profid. Seis on küll ebavõrdne, kuid väga huvitav saab olema sellist vastasseisu vaadata. See on väga kasulik meie naistejalgpallile. Tavaliselt meie noored mõtlevad, et Pärnu ongi see jalgpalli tipp ja seal mängivad kõige paremad.

Kas Meistrite liigat õnnestub ala populariseerimiseks ära kasutada?
Sellega peaks klubi ja jalgpalliliit tegelema. Meistrite liiga on hea väljund ja seda mängu tuleb kindlasti promoda. Sellest mängust tuleb teha suursündmus.

Naiste jalgpalli populariseerimist silmas pidades, kumb on tähtsam – edukas ja tugev koondis, või tasavägine liiga ja ühtlaselt tugevad klubid?
Viimane variant. Tugev liiga suudab tagada ka tugeva koondise ja mitu head klubi rahvusvahelisel tasandil. Selle poole tuleb püüelda.

Kui vaadata Meistriliiga praegust seisu, siis on kindel valitseja Pärnu JK, järgnevad Flora ja Levadia. Kas tulemused on loogilised ja kui palju selline tendents mõjutab kogu jalgpalli arengut?
Tegelikult on see loogiline ja ma lisaks siia ka Tartu. Paljud noored lähevad suurlinnadesse tööle või õppima. Põlvas, Saaremaal või Kohtla-Järvel pole sellist võimalust. Väikelinnad on seepärast kehvemas seisus. Samas peavad need klubid tegema siis head noortetööd.

Kuidas on noortetööga Eestis?
Mingil määral toimib. Peab rohkem tüdrukute jalgpallile tähelepanu pöörama. Pooled lapsevanemad viivad oma poisid jalkatrenni, kuid nüüd tuleb vaeva näha, et ka tüdrukute isad-emad sama moodi teeksid. Arenguruumi on, aga sel aastal toimunud tüdrukute jalgpallifestivalid on protsesse väga positiivselt mõjutanud.

Kas naistel ja neidudel peaks olema naistreener?
Siin on kahtepidi vastus. 10-14. aastastel, ehk puberteedieas neidudel peaks kindlasti olema naistreener, kes suudab neid psühholoogiliselt mõista. Kui on tegu täiskasvanute võistkonnaga, siis pole see nii oluline, kuid üks naistreener võiks ka siin ikkagi abiks olla. Naised mõistavad naisi paremini. Üldiselt peaks aga naistreenereid olema rohkem, see teeks asja lihtsamaks.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles