Kaarel Täll: Lõuna-Eesti jalgpalli ootavad matused?

Kaarel Täll
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaarel Täll
Kaarel Täll Foto: Liis Treimann

Eesti tippjalgpall võib sattuda lubamatusse olukorda, kus geograafiliselt kõige lõunapoolsem kõrgliigaklubi on Paide. Tartu-, Võru-, Viljandi-, Valga-, Põlva- ja Pärnumaalt pärit talendid peavad korralikul tasemel mängimiseks kolima Tallinna, Virumaale või Paidesse. Saartest rääkimata. Lisaks on kadumas potentsiaalne intriig, mis võiks päästa jalgpalli meistriliiga publikupuudusest.

Madalseisuni võivad viia Tartu Tammeka jätkuvalt kehvad esitused meistriliigas – hetkel paiknetakse tabelis eelviimasel, 9. kohal, mis hooaja lõpus tooks kaasa üleminekumängu esiliigas teiseks jäänud meeskonnaga.

Tegelikult peaks Tartu meeskond juba sellel aastal aste madalamal mängima, sest mäletatavasti lõpetati eelmine hooaeg kõrgliigas viimasel kohal. Siis aga tõttas appi jalgpalliliit, kes kaotas ära kõrgliigaklubi FC Viljandi ning vabaks jäänud koht jäi Tammekale.

Imet pole juhtunud

Talvel toodi ülikoolilinna jalgpalli päästma kogenud sakslasest peatreener Uwe Erkenbrecher, kuid imet pole ta suutnud korda saata. Võib isegi eeldada, et ilma tugeva peatreenerita oleks Tammeka veel täbaramas seisus. Praegu on kõik siiski meeste endi kätes – peab hooaja lõpu eel lihtsalt oma lähikonkurentidest parem olema ja sellisel juhul on päästev 8. koht täiesti saadaval.

Aga miks me räägime üldse Eesti suuruselt teise linna parimast jalgpalliklubist sellises kontekstis, et 8. koht oleks justkui hea ja päästev tulemus? Selline olukord peaks käima kogu Tartu jalgpallirahva au pihta, see peaks närvidele käima linnaisadele, kõigile Tartu vaimu kandvatele ettevõtetele.

Kogu eesti jalgpall kaotab igapäevaselt selle pealt, et ­ainus Lõuna-Eesti nn suurklubi ei suuda pakkuda noortele väljundit võidelda Eesti meistriliigas vähemalt medali eest. Täielik fiasko oleks, kui mitte ühelgi Tartumaa talendil pole võimalust end meistriliigas näidatagi.

Veel kurvem on olukord aga publiku ja fännide jaoks. Kui mingisugusel viisil tekiks variant, et Tartu hakkaks medali eest võitlema, tekiks hoopis teistmoodi publikuhuvi jalgpalli meistrivõistluste vastu. Tallinna ja Tartu vastasseis on see, mis tooks kindlasti staadionile rahvast juurde ja tekitaks liigasse vajalikku intriigi.

Korvpalli meistrivõistlused oleks kohe tunduvalt igavamad, kui tiitli eest võitleks kaks Tallinna meeskonda. Võrkpall ei mäleta selliseid päevi, kui mitte ükski pealinnaväline meeskond ei oleks tiitlinõudlejate hulgas olnud. Käsipallis teevad suurlinna meeskondade asemel tegusid hoopis Kehra ja Põlva klubid, kusjuures kohalikul tasandil on publikuhuvi suur. Igal juhul tunduvalt põnevam, kui omavahel võitlevad ühe linna meeskonnad.

Sõõm värsket õhku

Korralik sõõm värsket õhku on meistriliigasse tulnud Sillamäelt. On suudetud luua Eesti mõistes väga hea struktuuriga jalgpalliklubi. Meeskonda tugevdati välisklubide ja koondisekogemusega mängumeestega ning tulemus on märgatav ka jalgpallikaugetele inimestele. Tugevalt on astutud Levadia ja Kalju kandadele, kuid meistritiitlit sel aastal veel väga tõsiselt ei ohustata. Praegu paistab, et selja taha jäetakse aga vuti pikaaegne lipulaev FC Flora. Sillamäe on tartlastele suurepärane eeskuju!

Tartu Tammekaga seotud inimesed on tegelikult tublid ja näevad palju vaeva. Inimesi kutsutakse staadionile järjepidevalt ja edukalt (ligi pool tuhat vaatajat pea igal kodumängul), kodumängude korralduse koha pealt ollakse enamikule meistriliiga klubidele teenäitajaks, tugev sakslasest peatreener ja mitmed välismängijad on toodud klubi olukorda päästma. Kuid sellest kõigest on selgelt väheks jäänud.

Tartlased peavad leidma kuskilt võimaluse, et Tammeka kiiremas korras jalgadele aidata. Jalgpallirahvas vajab Tallinna ja Tartu intriigi, Lõuna-Eesti noored pallurid väärivad vähemalt ühte klubi, mis suudaks kuidagi Soome lahe äärsetele pealinna ja Virumaa meeskondadele vastu hakata.

Lõuna-Eesti jalgpalli matustest on siiski veel natukene vara rääkida. Tammekal on kõik võimalused olemas, et raskest seisust välja rabeleda. Eelmisel hooajal aitasid neid kõrgemad jõud, nüüd peab hakkama ise end abistama. Tartu SK 10 teeb korralikku hooaega esiliigas, kus iseseisvatest klubidest hoitakse 3. kohta.

Viljandi Tulevik proovib iseseisvalt jalgu alla saada ning esiliigasse jäädakse püsima. Kui Pärnugi lõunasse määratleda, siis kohalik linnameeskond on tugevuselt kolmandas liigas hetkel liider, kuid meistriliiga materjaliga klubi sealt esialgu veel paistmas ei ole. Silmapaistvat noortetööd teeb Tartu Santos, kes ilmselt järgmisel hooajal tõuseb esiliiga B-tasandile.

Kokkuvõttes näitab teiste klubide senine areng, et Tammeka langus on täiesti lubamatu ning klubi tase peab tõusma – sellest võidaks kogu Eesti jalgpall tohutult.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles